Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kalakasvatus</strong>e tehnoloogia<br />
listes tiikides kui rannikumeres olevates sumpades. Praegu kasvatatakse vikerforelli <strong>Eesti</strong>s<br />
nii tiikides, basseinides kui meresumpades. Vikerforelli kaubakala toodang on <strong>Eesti</strong>s üle<br />
500 tonni. Vikerforelle esineb ka looduslikes vee kogudes, kuhu nad on sattunud kasvandustest<br />
põgenedes või kalasportlaste poolt lastud, kuid järglaskonda ta meil looduses ei<br />
anna. Seetõttu pole põhjust lugeda vikerforelli <strong>Eesti</strong>s invasiivseks võõrliigiks.<br />
2.2.2. Vikerforellikasvanduse ülesehitus<br />
Forellikasvatuseks sobivad vee omadused<br />
Vikerforelli <strong>ja</strong>oks on optimaalne kasvutemperatuur 15–18 °C, ent ta on keskkonna tingimuste<br />
suhtes küllalt paindlik <strong>ja</strong> elab tunduvalt laiemas temperatuurivahemikus, 0,5–23 °C<br />
ning letaalne ülempiir on 26 °C. Ta on seega pigem <strong>ja</strong>hedaveeline kui külmaveeline<br />
kala. Et vikerforell on lõhelane, on tema hapnikuva<strong>ja</strong>dus suur. Ideaal tingimustes peaks<br />
forelli kasvanduse vee hapnikusisaldus olema lähedal küllastusele, kuid kaubakala on<br />
või malik toota ka madalama hapnikukontsentratsiooni juures (kuni 70% küllastusest).<br />
Optimaalne vee hapnikusisaldus on 9–10, tootmiseks kõlblik alampiir 7, letaalne 2 mg/l.<br />
Vikerforell elab <strong>ja</strong> kasvab hästi nii magedas kui mõõduka soolsusega merevees. 3–5promillise<br />
soolsusega <strong>Eesti</strong> rannikumere vesi sarnaneb kala füsioloogia seisukohalt mageveega. Kuid<br />
forelli paljundamiseks on siiski va<strong>ja</strong> magevett. Vikerforelli mar<strong>ja</strong> inkubeerimiseks sobib<br />
ligikaudu 8–12kraadine vesi. Seetõttu paiknesid <strong>Eesti</strong>s haudema<strong>ja</strong>d traditsiooniliselt<br />
allikaliste jõgede ääres, kust vikerforelli kevadisel kudemisa<strong>ja</strong>l oli võimalik saada puhast,<br />
stabiilse temperatuuriga vett. Vikerforell on <strong>Eesti</strong> kliimas <strong>ja</strong> veekogudes kasvatamiseks<br />
sobiv kala, sest meil on tema kasvuks va<strong>ja</strong>liku temperatuuriga periood piisavalt pikk ning<br />
taluvuse piire ületavaid tingimusi esineb siinsetes veekogudes harva.<br />
Forellikasvanduse veevarustus<br />
Forellikasvanduse veega varustamise tehnilised lahendused olenevad nii vee allikast, veevoolu<br />
juhtimise süsteemist kui kalakasvatuslike ra<strong>ja</strong>tiste konstruktsioonist.<br />
Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika- kui jõevett. Allikavesi<br />
sobib eeskätt mar<strong>ja</strong> inkubeerimiseks. Tema heaks omaduseks on stabiilne temperatuur.<br />
Talvel on allikavesi küll suhteliselt soe (5–6 °C võrreldes pinnavee nullilähedase temperatuuriga),<br />
suvel aga jääb allikavesi kala kiireks kasvuks va<strong>ja</strong>liku 15 °C temperatuuriga<br />
võrreldes liiga külmaks. Tema puuduseks on aga hapnikuvaesus, mistõttu allikavesi va<strong>ja</strong>b<br />
enne kalakasvatuses kasutamist aereerimist <strong>ja</strong> gaasirežiimi tasakaalustamist. Ka on allikavee<br />
kogus läbivoolu süsteemis suurtootmiseks vähene. Jõgedest saab vett võtta tavaliselt<br />
piisavas koguses. Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge <strong>ja</strong> talvel väga madal temperatuur.<br />
Samuti esineb jõest vee võtmisel reostuse oht, kui kasvandusest ülesvoolu paiknevad<br />
linnad või tööstusettevõtted, ning nakkusoht, kui seal paikneb teisi kalakasvandusi.<br />
Merevette saab paigutada sumpasid. Tema headeks omadusteks on piisav kogus <strong>ja</strong> suve<br />
vältel pikalt püsiv kala kasvatuseks soodus temperatuur. Kuid merre sumpade paigutamiseks<br />
on va<strong>ja</strong> leida sobiv koht <strong>ja</strong> neid on <strong>Eesti</strong> rannikul vähe. Samuti tuleb merevette<br />
viidav kala vaktsineerida, sest meres esineb mitmete nakkushaiguste, eeskätt vibrioosi <strong>ja</strong><br />
furunkuloosi oht.<br />
25
Change language