Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kalakasvatus</strong>e tehnoloogia<br />
teemiga kalakasvanduse ra<strong>ja</strong>mine on suhteliselt kallis <strong>ja</strong> nõuab head oskusteavet ning<br />
palju eriotstarbelisi seadmeid, nagu näiteks mehaanilised filtrid, biofiltrid, pumbad, vee<br />
desinfitseerimise (osoonigeneraator, ultraviolettlambid) ning vee koostise reguleerimise<br />
seadmed. Hädava<strong>ja</strong>lik on pidev elektrivarustus. Pumpade seiskumisel tekib suletud süsteemis<br />
kiiresti hapnikupuudus, vesi mürgistub ainevahe tusjääkidega ning kalad surevad.<br />
Seetõttu va<strong>ja</strong>takse signalisatsioonisüsteemi, mis teatab ohtudest, <strong>ja</strong> pidevalt peab olema<br />
töövalmis elektrigeneraator. Samal a<strong>ja</strong>l on suletud süsteemid keskkonnasäästlikud.<br />
Nendest ei satu keskkonda mingeid reoaineid, sest sõnnik kõrvaldatakse mehaanilise<br />
filtri või setiti abil ning seda saab ladustada <strong>ja</strong> utiliseerida. Täielikult suletud süsteemist<br />
ei lasta vett üldse loodusesse. Tootmis tingimused on täielikult kontrollitavad, sest nad ei<br />
sõltu vee koguse <strong>ja</strong> kvaliteedi kõikumistest looduses. Aastaringselt on tagatud optimaalne<br />
kasvukeskkond (tempera tuur, hapniku sisaldus). Ka talvel püsib vesi soe, sest pidevalt<br />
ringleva, kord juba üles soojendatud veemassi temperatuuri säilitamiseks pole va<strong>ja</strong> suuri<br />
soojushulki. Lisaks tekib soojust ka <strong>kalade</strong> ainevahetuses <strong>ja</strong> biofiltri bakterite tegevuse<br />
tagajärjel.<br />
2.2.3. Tootmise tsükkel<br />
Forellikasvatuse tsükli iseärasused sõltuvad igas konkreetses kalakasvanduses sellest,<br />
milline on seal tootmise eesmärk <strong>ja</strong> tingimused, kas kasvatatakse asustusmater<strong>ja</strong>li või<br />
kaubakala, portsjonforelli või suurt forelli, millal saadakse vastsed või edasi kasvata miseks<br />
ostetud noorkalad, millal <strong>ja</strong> kui suurena nad sisse ostetakse, kas kasvatamiseks kasutatakse<br />
loodusliku temperatuurirežiimiga magevett, merevett või suletud vee kasutussüsteemi.<br />
Tabel 1. Forellikasvatuse tsükkel keskmises <strong>Eesti</strong> mageveelises täiesüsteemilises kalakasvanduses<br />
Aeg Etapp Vanus Mass etapi lõpul<br />
I kevadtalv<br />
(<strong>ja</strong>anuar-märts)<br />
Paljundamine Vastsed, maimud Alla 5 g<br />
I suvi Kasv Ühesuvised 0+ 75 g<br />
Sügis, talv, kevad Talvitamine või aeglane kasv Aastased 1 100 g<br />
II suvi Kasv Kahesuvised 1+ 800 g<br />
Sügis, talv, kevad Talvitamine või aeglane kasv Kaheaastased 2 1000 g<br />
III suvi Kasv Kolmesuvised 2+ 2000–2500 g<br />
III sügis Müük kaubakalaks<br />
Harilikus <strong>Eesti</strong> mageveelises looduslikku vett kasutavas forellikasvanduses algab forelli<br />
kasvatamine (tabel 1) tavaliselt kevadel kas oma kasvanduses peetavatelt sugu<strong>kalade</strong>lt<br />
lüpstud <strong>ja</strong> kohapeal vil<strong>ja</strong>statud või mu<strong>ja</strong>lt sisse ostetud <strong>ja</strong> siin inkubeeritud mar<strong>ja</strong>st koorunud<br />
vastsete kasvatamisega. Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve (mille vahel on<br />
kaks talvitamist). Vikerforelli juurdekasv oleneb temperatuurist <strong>ja</strong> on alla 6 ºC juures<br />
juba tähtsusetu (joonis 16). Meie sisevete temperatuurirežiimi puhul kestab seega <strong>Eesti</strong><br />
mageveelistes kasvandustes forelli kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini).<br />
Tsükli vältel sorteeritakse kala vastavalt juurdekasvule <strong>ja</strong> paigutatakse ümber suuremates-<br />
29
Change language