Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Karpkalakasvatus<br />
Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis vil<strong>ja</strong>kusega. Eelistatumad on siiski<br />
kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on mar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> niisa võtmisel kergem ümber käia <strong>ja</strong><br />
ka mar<strong>ja</strong> trombioht on väiksem.<br />
Vil<strong>ja</strong>kus sõltub kala vanusest, tõulisest kuuluvusest, <strong>kalade</strong> pidamistingimustest <strong>ja</strong> kala<br />
individuaalsetest iseärasustest. Paljundamiseks va<strong>ja</strong>minevate <strong>kalade</strong> arv määratakse sugu<strong>kalade</strong><br />
tarbevil<strong>ja</strong>kusest lähtudes. Portsjonkudeva kalana on karpkala absoluutne vil<strong>ja</strong>kus<br />
aga tunduvalt suurem. <strong>Eesti</strong>s võime ühe sugukala keskmiseks vil<strong>ja</strong>kuseks arvestada 400<br />
000–760 000 mar<strong>ja</strong>tera. Suhteline vil<strong>ja</strong>kus on 110 000–215 000 mar<strong>ja</strong> tera sugukala<br />
kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Väga suured on <strong>kalade</strong> individuaalsed <strong>ja</strong> tõulised erinevused.<br />
Parim tulemus on saadud ropša <strong>ja</strong> soomuskarpkala ristandilt – 1830 g mar<strong>ja</strong><br />
ehk 1 370 000 mar<strong>ja</strong>tera (suhteline vil<strong>ja</strong>kus 220 000 mar<strong>ja</strong>tera kg kohta). Saksa peegelkarpkalad<br />
olid Ilmatsalus teistest suurema vil<strong>ja</strong>kusega. 5–6aastastel <strong>kalade</strong>l on keskmiselt<br />
940–1100, 8aastastel 700–800 mar<strong>ja</strong>tera 1 g-s. 1 mar<strong>ja</strong>tera kaal on 1,0–1,6 mg <strong>ja</strong> läbimõõt<br />
1,1–1,2 mm. Paisunud mar<strong>ja</strong> läbimõõt on 1,6–2 mm.<br />
Karpkala suur vil<strong>ja</strong>kus võimaldaks hea kasvatustehnoloogia korral ühelt emaskalalt saada<br />
53 000–118 000 kolmesuvist järglast (tabel 6), s.o 50–120 tonni kaubakala aastas.<br />
Arvestades sugukala kasutuseaks 6–8 aastat, moodustab ühe emaskala potent siaalne järglaskond<br />
eluea vältel 400 kuni 700 tonni kaubakala.<br />
Tabel 6. Ühelt emaskarpkalalt saadav potentsiaalne järglaste arv<br />
Vanus<br />
Isendite arv tuhandetes tk<br />
(arengustaadium) Keskmiselt ühelt emaskalalt Suuretoodanguliselt emaskalalt<br />
Mari 450 1000<br />
Vastne 225 500<br />
Samasuvine 120 270<br />
Üheaastane 84 185<br />
Kahesuvine 63 140<br />
Kaheaastane 56 125<br />
Kolmesuvine 53 118<br />
Sugu<strong>kalade</strong> süstimine <strong>ja</strong> mar<strong>ja</strong> küpsemine<br />
Hea kvaliteediga mar<strong>ja</strong> saamiseks peaks jälgima eraldi iga üksiku sugukala küpsemist,<br />
kuid tootvas kalakasvanduses on see võimatu. Üldiselt va<strong>ja</strong>b karpkala mar<strong>ja</strong> küpse miseks<br />
1. <strong>ja</strong>anuarist arvestades vähemalt 1000 kraadpäevast soojushulka. Peetakse soovitavaks,<br />
et enne mar<strong>ja</strong> võtmist oleksid sugukalad olnud vähemalt 10–14 päeva temperatuuril üle<br />
15 °C.<br />
Ilmatsalu tiigima<strong>ja</strong>ndi kogemused on näidanud, et suurem oht on mar<strong>ja</strong>võtmisega hilineda,<br />
kui seda liiga vara teha. Üleküpsenud mar<strong>ja</strong> puhul on kaod eelkõige inkubee rimisperioodil<br />
suuremad. Olenevalt kevadistest ilmadest on <strong>Eesti</strong>s karpkala paljun damise<br />
optimaalne aeg 20. mai <strong>ja</strong> 5. juuni vahel.<br />
Paljundamine algab sugu<strong>kalade</strong> väl<strong>ja</strong>püügiga tiigist (hoidlast). Kalad paigutatakse lahtiselt<br />
või võrkkotis haudemaj<strong>ja</strong> basseini, renni või tiiki sumpa.<br />
60
Change language