Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Kalakasvatuse tehnoloogia
temperatuuril kooruvad vastsed 3,5 kuni 5 päeva pärast. Embrüo arengu lihtsustatud
skeem on esitatud joonisel (joonis 33).
Joonis 33. Karpkala embrüonaalne areng (Kochi et al., 1982, järgi). a – viljastatud marjatera;
b – blastodermi e looteketta moodustumine; c – loode ümbritseb rebukotti, moodustunud on pea
(näha silmapõieke), selgroog, saba; d – silmtäppmari (silmad pigmenteerunud); e – koorumine;
f – rebukotiga eelvastne
Karpkalavastsed kooruvad, purustades marjakesta sabalöökidega. Vastkoorunud vastne
on umbes 5 mm pikkune. Spontaanne koorumine on ajaliselt ebaühtlane. Seepärast
kasutatakse koorutamist, st koorumise stimuleerimist kas haudeaparaatides vähendatud
vee läbivoolul (kuni 0,5 liitrini minutis) või kaussides. Kui 20–30 minuti jooksul ei alga
masskoorumist, tuleb taastada endine läbivool.
Marjast koorunud vastsed jäävad sõltuvalt temperatuurist 2–7 päevaks puhke seisun disse,
kleepudes mingile alusele. Parimaks kinnitumise aluseks on paljude peente okastega kadakaoksad.
Koorunud vastseid hoitakse madalates rennides või sumpades. 100 000 vastse
kohta peab vee läbivool olema 25–40 liitrit tunnis, et rahuldada nende hapnikutarve
(83 mg tunnis 100 000 vastse kohta). Ujuma hakkavad vastsed 2–3 päeva jooksul pärast
puhkeseisundi lõppu (foto 21). Siis tuleb nad viia tiikidesse või järelkasvatusrajatistesse,
sest nad vajavad toitu.
Zooloogiliselt jaguneb kala areng pärast koorumist eelvastse-, vastse- ja maimu perioodiks.
Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga, vastseperiood
soomuskatte tekkimise ja uimede väljakujunemisega. Kõnekeeles nimetavad
kalakasvatajad ka eelvastseid vastseteks ja käesolevas õpikus on lühiduse huvides samuti
talitatud. Soomuskate hakkab tekkima 14.–16. elupäeval, mil nad on umbes 18 mm
pikkused, ning kujuneb täielikult välja 22–25 mm pikkuses. Esimesed soomused tekivad
karpkalal erinevalt teistest karpkalalastest keha eesmises osas, lõpuskaane taga. Karpkala
varases arengus eristatakse kuut erineva tundlikkusega perioodi.
1. Embrüonaalne periood. Temperatuuri alampiiriks, mis tagab normaalse arengu,
on 10–12 °C. Mõnedel staadiumidel (lõigustumine, silmtäpi pigmenteerumine)
võib temperatuur langeda 5–7 kraadini. Eestis on miinimumtemperatuuriks olnud
9,7 °C (1998. a). Marja suremus oli küll tavalisest suurem, kuid koorunud
vastsed olid elujõulised.
2. Vastsed resorbeerumata rebukotiga (1–2 päeva pärast koorumist kuni iseseisva toitumise
alguseni). Minimaalne temperatuur võib olla 0 °C piires.
65