Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalade haigused<br />
Parasiidid munevad kogu aasta, kuid eriti intensiivselt suvel soo<strong>ja</strong>l a<strong>ja</strong>l, millal esineb ka<br />
<strong>kalade</strong> haigestumine. Haigestuvad kõige sagedamini samasuvised kalad. Vanemad kalad<br />
on invasioonikand<strong>ja</strong>iks. Haigus tuuakse ma<strong>ja</strong>ndisse kas invadeeritud <strong>kalade</strong>ga või sissevoolava<br />
veega kaasatulevate invadeeritud tigudega.<br />
Täiskasvanud sangviniikolad ei ole <strong>kalade</strong>le eriti patogeensed. Kudesid kahjustavad verekapillaaridesse<br />
kogunenud terava ogaga varustatud munad <strong>ja</strong> neist koorunud miratsiidid<br />
ning vähemal määral ka veest kala organismi tunginud tserkaarid. Noor<strong>kalade</strong>l esineb<br />
sangvinikoloosi lõpusevorm. Lõpused muutuvad mosaiikseks ning algab verevarustuseta<br />
jäänud kudede nekroos. Haiged kalad kogunevad vee juurde voolule, ujuvad vee pinnakihis<br />
<strong>ja</strong> ahmivad õhku. Kui kalad ei hukku, langevad nekrotiseerunud lõpuste osad ära<br />
<strong>ja</strong> kalad paranevad. Vanematel <strong>kalade</strong>l on lõpuste kapillaaride valendik laiem, mistõttu<br />
parasiidi munad pääsevad neist kergemini läbi <strong>ja</strong> nad kantakse verevooluga siseelundite,<br />
peamiselt neeru <strong>ja</strong> maksa kapillaaridesse, kus need jäävad peatuma ning põhjustavad<br />
vistseraalset sangvinikoloosi. Esineb neeru- <strong>ja</strong> maksapõletik ning areneb vesikõhutõbi,<br />
millega kaasneb soomuste servade üleskerki mine (nahaturse) <strong>ja</strong> punnsilmsus. Suremist<br />
esineb selle vormi korral harvem kui lõpusevormi korral.<br />
Diagnoosimine toimub helmintide <strong>ja</strong> nende munade leiu alusel. Haige kala lõpuse lehekesi<br />
komprimeeritakse kahe klaasi vahel <strong>ja</strong> uuritakse mikroskoobi nõrgalt valgusta tud<br />
vaateväl<strong>ja</strong>s, sest sangviniikola munad on väga läbipaistvad. Nii munas olevaid kui ka vabanenud<br />
miratsiide saab ära tunda tumedate silmatäppide järgi. Täiskasvanud parasiitide<br />
avastamiseks uuritakse arterioosse sibuliku, kõhuaordi <strong>ja</strong> lõpusearterite verd <strong>ja</strong> seinu.<br />
Tõrje seisneb parasiidi vaheperemeheks olevate tigude hävitamises, s.o tiikide kuivakslaskmises<br />
<strong>ja</strong> desinvadeerimises ning tiigi sissevoolule tihedate sõelte-restide paiguta mises.<br />
Imiusside noorvormidest põhjustatud haigused<br />
Diplostomoos<br />
Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum’i perekonna parasiitide noorvormide<br />
poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina:<br />
• diplostomoos ehk parasitaarne katarakt ehk silmapõletik;<br />
• tserkarioosne ehk tserkaarne diplostomoos.<br />
Parasitaarse katarakti tekita<strong>ja</strong>ks on Diplostomum’i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad<br />
sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm<br />
pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes <strong>ja</strong> samas lühenedes (joonis<br />
51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur – 500–1000, kuid tavaliselt<br />
piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude<br />
(peamiselt ka<strong>ja</strong>kate) sooltorus, kelle väl<strong>ja</strong>heidetega satuvad parasiidi munad veekogusse.<br />
Munadest kooruvad ripsmete abil liikuvad miratsiidid, kes vahepere meheks olevate tigude<br />
(Limnaea, Radix, Galba) organismis teevad läbi sporotsüsti <strong>ja</strong> reedia staadiumi ning<br />
väljuvad sealt vette vilkalt ringiujuvate tserkaaridena. Tserkaarid invadeerivad aktiivselt<br />
kalu, tungides nende vereteedesse kas lõpuselehekeste <strong>ja</strong> naha kaudu või allaneelatuna<br />
soole seina kaudu. Vees kestab tserkaaride elu kuni kaks päeva. Kala organismi tunginud<br />
tserkaarid kannab vereringe silma, kus nad umbes 45 päevaga arenevad katarakti<br />
129
Change language