Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kalakasvatus</strong>e tehnoloogia<br />
on piisavalt suur (madal <strong>ja</strong> lai mahuti), saavad kalad veepinnalt õhuhapnikku juurde<br />
ahmida. Kuni nad seda teevad, on asi veel korras. Kui aga osa kalu vajub põh<strong>ja</strong> külili,<br />
tuleb kiiresti nõu veest täiesti tüh<strong>ja</strong>ks lasta. Kui kuivale jäänud kalu on nõu põh<strong>ja</strong>l kuni<br />
4–5 kihti, taluvad kalad ka kuivalt transporti veel tund aega eeldusel, et õhutemperatuur<br />
on alla 10 °C <strong>ja</strong> tuuletõmme ei kuivata <strong>kalade</strong> kehapinda. Kui osa vett jääb nõusse,<br />
nii et alumised kalad jäävad vette (ei saa vabalt õhku), ootab neid kiire <strong>ja</strong> kindel surm.<br />
Eeltoodud kuiva transpordi õpetus võib olla kasulik väheste kogemuste <strong>ja</strong> vahenditega<br />
hobikalakasvata<strong>ja</strong>tele olukorra päästmiseks, mitte tavaraken damiseks.<br />
Koha, siig <strong>ja</strong> vikerforell on tundlikud kalaliigid. Neist kõige õrnem on koha. Ka väga<br />
hoolika püügi või hiljem transpordi ootel sumpades hoidmisega kaasneb mõne päeva<br />
jooksul sageli ilma nähtava põhjuseta suur suremus. Koha talub eriti halvasti nii hapniku<br />
üleküllust kui -puudust, seepärast on va<strong>ja</strong> paake aereerida. Samasuviseid noorkalu tohib<br />
hapniku- <strong>ja</strong> õhutoitega paaki panna kuni 35–40 kg/m3 , kuna samasuviseid siigasid saab<br />
vedada koguses 50–60 kg/m3 <strong>ja</strong> samasuviseid vikerforelle 100–150 kg/m3 .<br />
Tabel 24. <strong>Eesti</strong> kalakasvandustes <strong>kalade</strong> vedamisel kasutatavad tihedused<br />
Kalaliik Vanus Suurus Kogus<br />
Veetemperatuur<br />
°C<br />
Veo kestus<br />
tundides<br />
Kottides (kg/l, vastsed tuh tk / l)<br />
Karpkala Vastsed 5–10 16–20 1–2<br />
Karpkala Samasuvine 25–40 g 0,3–0,4 kuni 15 1–2<br />
0,6<br />
8<br />
4<br />
Karpkala Kahesuvine 250–300 g kuni 15 1–3<br />
Linask Samasuvine 3–5 g 0,1 kuni 15 1–2<br />
Linask Kahesuvine 25–40 g 0,3 kuni 15 1–2<br />
Koha Samasuvine 1–5 g 0,05 10–15 3–5<br />
9–15 g 0,05–0,07<br />
Haug Vastsed 14–18 mm 4–5 10–18 6–8<br />
Haug Samasuvine 15–100 g 0,2–0,3 10–18 4–5<br />
Konteinerites (kg/m3 )<br />
Karpkala Samasuvine 25–40 g 400 10–15 Kuni 1<br />
Karpkala Kahesuvine 250–300 g 360–400 10–15 Kuni 1<br />
500<br />
6<br />
Karpkala Kaubakala 1–1,5 kg 400–440 10–15 Kuni 1<br />
Vikerforell Samasuvine kuni100 g 100–150<br />
Vikerforell Aastane kuni100 g 330 4–8 Kuni 1<br />
Vikerforell Kahesuvine 600–800 g 330–440 4–8 2–3<br />
600<br />
kuni 1<br />
Vikerforell kaubakala 2 kg 385 8–14 > 4<br />
480<br />
1–2<br />
Koha Samasuvine 1–5 g 35–40<br />
Siig Samasuvine 10–15 g 50–60<br />
Anger<strong>ja</strong>s Järelkasvatatud 5 g 300–500 18 Kuni 9<br />
93