Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kalade infektsioonhaigused<br />
kuni 100%ni. Lahangul täheldatakse furunkuloosi korral neerude nekroosi, põrna suurenemist<br />
<strong>ja</strong> tumenemist, verevalumeid lihastes, kõhukelmel <strong>ja</strong> ujupõie seintes. Enne kala<br />
lõppemist lagunevad neerud peaaegu täielikult.<br />
Diagnoos furunkuloosile pannakse kliinilise pildi, lahanguleiu <strong>ja</strong> Aeromonas salmonicida<br />
esinemise põh<strong>ja</strong>l paisetes <strong>ja</strong> siseorganeis. Haiguse avastamisel tuleb kõik kalad realiseerida<br />
kas inimtoiduks või loomasöödaks (mitte sööta tagasi teistele <strong>kalade</strong>le). Tiigid lastakse<br />
kuivaks <strong>ja</strong> desinfitseeritakse kustutamata lub<strong>ja</strong>ga (50–60 ts/ha). Inventari desinfitseeritakse<br />
kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000) või 2%ses Virkon S-i lahuses kahe tunni<br />
vältel. Uued kalad tuleb tuua taudivabast ma<strong>ja</strong>ndist ning kui aasta jooksul ei teki neil<br />
haigustunnuseid, vabastatakse ma<strong>ja</strong>nd kitsendustest. Veelgi parem on <strong>kalade</strong> asemel tuua<br />
vil<strong>ja</strong>statud mar<strong>ja</strong>, seda eelnevalt jodofooride või glutaaraldehüüdiga (400 g/m3 , toimea<strong>ja</strong>ga<br />
10 minutit) töödeldes.<br />
Vibrioos<br />
Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal<br />
<strong>ja</strong> siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere- <strong>ja</strong> riimveekalad. Aktuaalseks<br />
muutus haigus aga vikerforellide kasvatamisel merevees. Haiguse teki ta<strong>ja</strong>ks on ühe viburiga<br />
bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille<br />
mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril<br />
6–37 °C. Esmakordselt täheldati <strong>kalade</strong> haigestumist vibrioosi Läänemeres<br />
Skandinaavia maade, Poola <strong>ja</strong> Saksamaa rannikul, hiljem Kaspia meres <strong>ja</strong> Vahemeres.<br />
Sagedamini haigestuvad anger<strong>ja</strong>s, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel<br />
<strong>ja</strong> suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged,<br />
kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel. Vibrioos võib esineda ägedalt ning on suure<br />
<strong>kalade</strong> suremusega, kuid ilma kliiniliste haigustunnus teta või siis kroonilise vormina.<br />
Viimastel aastakümnetel on vibrioosi esinemist kirjeldatud peamiselt vikerforellide kasvatamisel<br />
merevees. <strong>Eesti</strong>s on vikerforellidel diagnoositud vibrioosi kõigis mereveelistes<br />
kalama<strong>ja</strong>ndites.<br />
Haiguse välised tunnused on kalaliigiti erinevad. Vikerforellil täheldatakse kehapinnal<br />
haavandeid <strong>ja</strong> verevalumeid ning punnsilmsust (foto 25). Anger<strong>ja</strong>l esineb uimedel verevalumeid,<br />
kehapinnal haavandeid <strong>ja</strong> naha hüpereemiat anaalava ümbruses. Lahangul<br />
täheldatakse vikerforellil neerudes põletikku, tugevat aneemiat <strong>ja</strong> vere valumeid lihastes,<br />
anger<strong>ja</strong>l aga sooltoru <strong>ja</strong> siseorganite põletikku. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste <strong>ja</strong><br />
episootoloogiliste andmete ning bakterioloogilise uuringu tule muste alusel. Mere<strong>kalade</strong><br />
haigestumisel ei ole tõrjet võimalik teha. Võib vaid suuren dada <strong>kalade</strong> väl<strong>ja</strong>püüki <strong>ja</strong> surnud<br />
<strong>kalade</strong> kogumist. Sumpkalakasvatusma<strong>ja</strong>ndeis tuleb järgida eriti hoolikalt veterinaareeskirju<br />
ning perioodiliselt sumpasid desinfitseerida <strong>ja</strong> päikese käes kuivatada. Väl<strong>ja</strong> on<br />
töötatud <strong>ja</strong> kasutusele võetud polüvalentne vaktsiin. Vaktsiini kasutatakse koos söödaga,<br />
aga ka kõhuõõnde süstituna, ning see annab häid tulemusi nii vibrioosi profülaktikas kui<br />
ka haigestunud <strong>kalade</strong> ravil. Kliiniliste tunnuste kadumist <strong>ja</strong> <strong>kalade</strong> suremuse vähenemist<br />
on saadud sulfamiid- <strong>ja</strong> nitrofuraan preparaatide kasutamisel (furasolidoon).<br />
110
Change language