Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Karpkalakasvatus
Suhteline juurdekasv on kõige suurem esimesel aastal (16 000–35 000 korda), mil kevadisest
1–1,5 mg vastsest kasvab sügiseks 25–35 g raskune kala. Teisel aastal suureneb kala
mass 10–12 ja kolmandal aastal 4–4,5, erakordselt kuni 6 korda. Juurdekasv on suurim
juulis-augustis (tabel 14). Keskmine ööpäevane juurdekasv on neil kuudel samasuvistel
0,4–0,6 g, kahesuvistel 3–5 g ja kaubakalal 10–13 g. Ekstreemsete aastate temperatuurid
avaldavad mõju ka kalade juurdekasvule.
Tabel 14. Karpkala juurdekasv soodsa temperatuuriga kasvuperioodil (g päevas)
Kuu Samasuvine kala Kahesuvine kala Kolmesuvine kala (kaubakala)
Mai – 6 40
Juuni 1 50 170
Juuli 12 100 360
August 15 110 340
September 2 5 40
Pikkuskasv
Karpkala ja mitmete teiste kalaliikide asustusmaterjali müügil on tihti hinna arvestamise
aluseks kala pikkus. Eestis on kvaliteetne karpkala asustusmaterjal sama suviselt üle
11 cm, kahesuviselt üle 23 cm ja kolmesuviselt üle 36 cm pikk. Vanemad, 4–12aastased
karpkalad on keskmiselt 48–66 cm pikad (tabel 15).
Tabel 15. Asendus- ja sugukalade pikkuskasv
72
Kala vanus aastates Kogupikkus cm
4 48,1 (34,8–54,5)
5 51,1 (42,0–50,0)
6 55,0 (49,6–66,9)
7 58,8 (52,2–56,4)
8 60,8 (53,2–70,7)
9–10 62,7 (54,4–72,8)
11–12 65,7 (58,5–73,7)
Karpkala pikkuse ja massi vahekorda mõjutab elu- ja kasvutingimuste kõrval oluliselt ka
kala tõug. Eestis kasvatatavatest karpkalatõugudest on kõige sihvakam ropša ja jässakam
saksa peegelkarpkala (tabel 16).