Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kalakasvatus</strong>liku taastootmise mõiste <strong>ja</strong> eesmärk<br />
6. KALAKASVATUSLIK TAASTOOTMINE<br />
(Tiit Paaver)<br />
6.1. KALAKASVATUSLIKU TAASTOOTMISE MÕISTE JA<br />
EESMÄRK<br />
Mitmed <strong>Eesti</strong> kalakasvandused toodavad peale kaubakala ka <strong>Eesti</strong> kohalike liikide noorkalu<br />
looduslike vete kalavaru suurendamiseks või rikastamiseks. Inimtegevusest ohustatud<br />
<strong>kalade</strong> noorjärkude kasvatamist <strong>ja</strong> asustamist finantseerib riik. Ohustatud lõhelaste<br />
kasvatamiseks on <strong>Eesti</strong>s loodud keskkonnaministeeriumi Põlula Kala kasvatuskeskus.<br />
Noor<strong>kalade</strong> kasvatamise tehnoloogia on edasimüügi eesmärgist sõltumata liigi piires põhijoontes<br />
sarnane. Näiteks Läänemere maades kasvatatakse lõhe noorkalu ainult loodusesse<br />
asustamiseks, Norras aga peamiselt sealse mere sumpades toimuva tohutu mahuga<br />
kaubakalakasvatuse <strong>ja</strong>oks. <strong>Kalakasvatus</strong>liku taas tootmise erinevus kaubakalakasvatusest<br />
seisneb eesmärgi püstituses. Kaubakala toot misel on peamine eesmärk saada võimalikult<br />
suur juurdekasv võimalikult lühikese a<strong>ja</strong>ga <strong>ja</strong> väikeste kulutustega ning suunata toodang<br />
kiiresti turule. Taastootmise ees märgiks on taastada või suurendada kalavaru looduslikes<br />
vetes. Taastootmine ei koosne seega vaid noorkala tootmisest, vaid peab olema kooskõlas<br />
näiteks veekogude ma<strong>ja</strong>n damise, kaitse <strong>ja</strong> kalanduse poliitikaga. <strong>Kalakasvatus</strong>lik taastootmine<br />
on mõttekas vaid siis, kui see aitab üle saada asustatava veekogu <strong>kalade</strong> vähesuse<br />
põhjustest, milleks tavaliselt on sigimise võimalused (kudealade seisund, ligi pääsetavus<br />
<strong>ja</strong> pindala, kude<strong>kalade</strong> arv, mar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> vastsete ellujäämine). Looduslike vete asustamisel<br />
on va<strong>ja</strong> arvestada ka kala kohanemisvõimet looduses, kiirest kasvust tähtsam on asustusmater<strong>ja</strong>li<br />
kvaliteet. Kui asustamiste eesmärgiks on asurkondade tugevdamine või uute<br />
loomine <strong>ja</strong> eeldatakse, et teatud a<strong>ja</strong> pärast kujuneb seal väl<strong>ja</strong> piisavalt tugev looduslik<br />
populatsioon, tuleb samal a<strong>ja</strong>l rakendada teisi meetmeid (kudevõimaluste taastamine,<br />
varu kaitse). <strong>Kalakasvatus</strong>liku taastootmise mõttekus oleneb suuresti ka sellest, kuidas<br />
suudetakse reguleerida püüki <strong>ja</strong> takistada röövpüüki ning kalavaru või keskkonna kahjustamist<br />
loomade <strong>ja</strong> lindude poolt (meres kormo ranid, hülged, sisevetes mink, saarmas,<br />
kobras). Kasvanduses toodetud noor<strong>kalade</strong> asustamine kar<strong>ja</strong>tamiseks, mille eesmärgiks<br />
on vaid loodusliku veekogu <strong>ja</strong> tema toidubaasi kasutamise kaudu kaluritele püügivaru<br />
loomine <strong>ja</strong> võimalikult suure tagasisaagi saamine, on <strong>Eesti</strong>s tasuv üksnes anger<strong>ja</strong> puhul<br />
suletud veekogudes. Igasuguse <strong>kalade</strong> asustamise kavandamisel tuleb lähtuda nii veekogu<br />
kui kalaliigi iseärasustest. Asustamise järel on va<strong>ja</strong> korraldada ka tagasisaagi hindamine.<br />
Asustamise tulemused ilmnevad alles mitme aasta pärast.<br />
Kalavarude suurendamiseks kasvatatakse <strong>ja</strong> asustatakse <strong>Eesti</strong> veekogudesse valdavalt selliseid<br />
kalaliike, kelle paljundamise <strong>ja</strong> noor<strong>kalade</strong> tootmise tehnoloogia alused on sarnased<br />
ka käesolevas õpikus kirjeldatud vikerforelli või karpkala omadega. Kõiki kalu, keda tasub<br />
<strong>Eesti</strong> vetesse asustada, oskavad <strong>Eesti</strong> kalakasvata<strong>ja</strong>d paljundada <strong>ja</strong> toota. Erandiks on<br />
anger<strong>ja</strong>s, kelle paljundamisega veel kuskil toime ei tulda.<br />
176
Change language