Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides
Talvel ei toitu, on talveunes. Linask talub pikaaegset nälga, rekordiks olevat 254 ööpäeva
nälgimist. Võrreldes meie teiste looduslike karpkalalastega on linaski kasvukiirus hea.
Kasvutempo oleneb soost – emased kasvavad 30–40% kiire mini kui isased. Suguküpseks
saab linask 4–5 aasta vanuselt, isaskalad aasta varem. Isased on emastest eristatavad kõhuuimede
kuju järgi – teine hargnemata uimekiir on neil jämenenud. Linask on portsjonkudeja
kala, esimene kudu on hiljem kui karpkalal, tavaliselt juuni teisel poolel, kolmasneljas
augustis. Talub hästi ka happelist vett (pH kuni 5,5, letaalne alla 5), on vähetundlik
hapnikupuuduse suhtes (kuni 0,3 mg/l).
Linaski vastupidavus ja vähenõudlikkus, võime elada taimestikurikastes mudase põhjaga
veekogudes ja head maitseomadused on teinud temast ühe populaarsema kala Eesti hobikalakasvatajate
seas. Linaskit asustatakse kalastiku rikastamiseks ka loodus likesse veekogudesse.
Vajaliku asustusmaterjali saamiseks kasutatakse kalakasvandustes nii haudemajas
paljundamist kui sugukalade tiikidesse kudema jätmist. Linaskit saab paljundada samuti
kui karpkala, stimuleerides suguproduktide valmimist hüpofüüsi süstiga, eemaldades
viljastatud marja kleepuvuse, inkubeerides marja Weissi pudelites, koorutades vastsed
ja asustades tiikidesse. Detailides aga erinevad linaski hüpofüüsi doseerimine, süstimine
ja marja küpsemiseks ning inkubeerimiseks vajalik tempera tuur karpkala omadest.
300–500 g emaskalale süstitakse 12–14 mg hüpofüüsi (s.o sama palju kui 4–5 kg raskusele
karpkalale). Hüpofüüsi suspensioon süstitakse kõhuõõnde, selleks sobivaim koht
on kõhuuimede vahel. Marja küpsemiseks ja inku beerimiseks peab vesi olema vähemalt
20 °C soe. Eestis kasutatakse linaskilt järglaste saamiseks sugukalade looduslikku kudemist
tiikides. Linaski kudemistiigid peavad olema rohke taimestikuga ja 0,5–1 hektari
suurused. Selleks sobivad väiksemad karpkala kasvutiigid, mis on täiesti tühjendatavad
ja puhastatud kogumiskraavidega. Soovitav on tiik täita veega vahetult enne kalade kudemapanekut,
et koetud marja kinnitumiseks oleks võimalikult palju pehmet taimestikku.
Linask koeb vee–temperatuuril 20 °C ja üle selle, tuulevaikse ja lämbe ilmaga.
Eesti oludes toimub see tavaliselt juuni teisel poolel. Kuigi juba 125 g raskune kala on
suguküps, kasutatakse kudemiseks vähemalt 350 g, soovitavalt 500 g ja suuremaid kalu.
Selliste linaskite viljakus on 300 000, suurematel isenditel 1 miljoni marjatera piires.
Mari on peen, läbimõõduga keskmiselt 0,5–0,6 mm, väga kleepuv ja kinnitub tugevalt
taimestikule. Vees on mari viljastumisvõimeline kuni kaks minutit, spermatosoidid on
aktiivsed üks kuni poolteist minutit. Kuivas keskkonnas on mari ja niisk eluvõimelised
soojas, haudemaja temperatuuril kuni 1 tund, külmkapis mari kuni 12 tundi ja niisk 7
päeva. Kudema pannakse 10 emast ja 12–15 isast ühe hektari kohta. 20 °C veetemperatuuril
kestab marja areng 3–3,5 päeva (60–70 kraadpäeva). Äsjakoorunud eelvastne
on 4–5 mm pikkune ja toitub rebukoti arvel. Eelvastsed kinnituvad taimestiku külge ja
jäävad 6–10 päevaks puhkeseisundisse, seejärel tõusevad nad aeg-ajalt veepinnale, et täita
ujupõis õhuga. Kui vastne on ujumisvõimeline, läheb ta üle aktiivsele toitumisele. Algul
on toiduks 0,05–0,1 mm suurune zooplankton, põhiliselt keriloomad. Alates 11 mm
pikkusest toituvad maimud juba ka väiksematest põhjaloomadest.
Linaski lisasöödana kasutatakse purustatud teravilja ja karpkalamaimude jõusööta, toorproteiinisisaldusega
alla 30%. Linask toitub hämaral ajal, seepärast söödetakse kalu õhtuti.
Maimud jäävad samasse tiiki kasvama kuni sügiseni. Linask ei ole parvekala, vaid
elutseb tiigipõhjas hajutatult.
82