Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalade parasitaarhaigused<br />
3.5.4. Vähilaadsetest e koorikloomadest põhjustatud haigused<br />
Arguloos<br />
Arguloos on <strong>kalade</strong> invasioonihaigus, mille tekita<strong>ja</strong>ks on Argulus’e (kalatäi) perekonda<br />
kuuluvad parasiitvähid. Arguloosipuhangud esinevad eelkõige tiikides <strong>ja</strong> basseinides kasvatatavatel<br />
<strong>kalade</strong>l, aga ka väikestes järvedes <strong>ja</strong> veehoidlates.<br />
Kalatäid on lameda ovaalse kehaga <strong>ja</strong> hallikasrohelise värvusega parasiitvähid. Nad elavad<br />
nii meres kui magevees, nugivad kala kehapinnal <strong>ja</strong> imevad verd (joonis 63, foto 33).<br />
Joonis 63. Argulustega tabandunud karpkala<br />
Kalatäid on <strong>kalade</strong>l ajutised parasiidid, kes kalalt lahkudes elavad mõnda aega (10–12<br />
päeva) vabalt vees <strong>ja</strong> seejärel kinnituvad uuesti kalale. Nad on soo<strong>ja</strong>lembesed parasiidid,<br />
kelle arenguks optimaalne temperatuur on üle 20 °C. On lahksoolised <strong>ja</strong> paljunevad<br />
munadega. Isassuguproduktid väljutatakse kestaga kaetud pakikestes, mis kleebitakse<br />
emasparasiidi suguava külge. Munad väljutatakse kogumikena (igaühes 200–300 muna),<br />
mis kinnitatakse veealustele kividele <strong>ja</strong> taimedele. Areng toimub moondega <strong>ja</strong> sõltuvalt<br />
vee temperatuurist kestab 15–55 päeva. Munast väljub vabalt ujuv vastne, kes võib<br />
vees elada 2–3 päeva <strong>ja</strong> kui ta selle a<strong>ja</strong> jooksul ei leia peremeest, siis hukkub. Kalale<br />
kinnitudes kalatäi kasvab <strong>ja</strong> saab suguküpseks 2–3 nädalaga. Ta võib suve jooksul anda<br />
kuni 3 põlvkonda, seega ühe emasparasiidi järglaskond võib ulatuda kuni 2 miljoni<br />
isendini. <strong>Eesti</strong>s on laialdaselt levinud harilik kalatäi (A. foliaceus), kes on 6–7 mm pikk<br />
<strong>ja</strong> armastab seisuveekogusid. Nugib paljudel kalaliikidel ning suure arvukuse korral võib<br />
põhjustada noor<strong>kalade</strong> haigestumist <strong>ja</strong> surma. A. coregoni on kuni 12 mm pikk, eelmisest<br />
<strong>ja</strong>hedalembesem <strong>ja</strong> parasiteerib peamiselt lõhelastel. <strong>Eesti</strong>s on teda leitud suhteliselt<br />
harva.<br />
Kalatäi kinnitub iminappadega kala keha külge, torkab imikärsa läbi naha <strong>ja</strong> imeb verd.<br />
Vigastatud kohas areneb põletikuline protsess, tekib turse <strong>ja</strong> verejooks, hiljem koed<br />
nekrotiseeruvad. Ekslikult võib haigust pidada punataudiks. Haigust raskendab sekundaarne<br />
infektsioon – mükoosid <strong>ja</strong> bakteriaalsed haigused.<br />
142
Change language