Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalade geneetika <strong>ja</strong> aretus<br />
Joonis 67. Normaalne vil<strong>ja</strong>stamisprotsess <strong>kalade</strong>l. Sekundaarse polaarkeha eraldumine toimub<br />
alles pärast spermi kinnitumist sekundaarsele ootsüüdile. N – haploidne kromosoomistik,<br />
2N – diploidne kromosoomistik<br />
Ühesoolisi populatsioone on võimalik toota nii otseselt <strong>kalade</strong> fenotüübilist sugu muutes<br />
(manustades neile söödaga anaboolseid steroide või kasvatades neid hormoo nilahuses)<br />
kui ka kaudselt, pööratud sooga sugu<strong>kalade</strong> abil. Otsesel meetodil saadakse ainult<br />
isastest koosnevaid populatsioone androgeenide (nt 17α-metüültestosteroon) <strong>ja</strong> ainult<br />
emastest koosnevaid populatsioone östrogeenide abil. Androgeene on praktikas kasutatud<br />
tilaapiakasvatuses, kus vastseid söödetakse 30–60 päeva söödaga, milles 17αmetüültestosterooni<br />
kontsentratsioon on 60 mg/kg. Östrogeene (12 erinevat toime ainet)<br />
on katsetatud 56 erineval kalaliigil. Kuigi turustatava kala hormoonisisaldus on tühine<br />
<strong>ja</strong> ei ole inimese tervisele ohtlik, esineb siiski turustamisprobleeme. Seega on tänapäeval<br />
eelistatumaks meetodiks pööratud sooga sugu<strong>kalade</strong> kasutamine kaubakala tootmiseks.<br />
Sõltuvalt geneetilisest soomääratlussüsteemist <strong>ja</strong> järglaste soovitud sugupoolest kasutatakse<br />
seejuures erinevaid meetodeid.<br />
Ainult emas<strong>kalade</strong>st koosneva populatsiooni tootmiseks XY-soomääramissüstee mi puhul<br />
(nt lõhe, forell, karpkala) söödetakse vastsetele androgeene, mille tulemu sena saadakse<br />
lisaks normaalsete XY-sugukromosoomidega isastele ka XX-sugukromo soomidega<br />
isaskalad. Nende kromosoomistiku tüüpi testitakse järglaste põh<strong>ja</strong>l (vikerforellil pole<br />
va<strong>ja</strong>lik, sest XX-“isastel” on väl<strong>ja</strong>arenemata seemnejuha <strong>ja</strong> seetõttu on niisa saamiseks<br />
nad va<strong>ja</strong> lahti lõigata), XY-isased (järglaskonnas 50% emaseid <strong>ja</strong> 50% isaseid) praagitakse<br />
<strong>ja</strong> XX-“isased” jäetakse sugu<strong>kalade</strong>ks. Normaalsete XX-emaste mar<strong>ja</strong> vil<strong>ja</strong>stamisel<br />
XX-“isaste” niisaga saadakse ainult emas<strong>kalade</strong>st (XX-kromosoomidega) koosnev järglaskond.<br />
Ainult emas<strong>kalade</strong>st koosnevate populatsioo nide kasvatamisel põhineb suur osa<br />
165
Change language