Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Karpkalakasvatus
sused, soomused) 18–20% elusmassist. Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis
suurem kui soomuskarpkalal. Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist, olles saksa
peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5% (tabel 19).
Tabel 19. Kolmesuvise karpkala, massiga alla 1 kg, kehaosade osatähtsus %
Tõug Rümp Pea Sisused Uimed Soomused
Soomuskarpkala
(erinevad tõud)
55,6–61,2 18,2–23,3 10,0–13,3 2,2–2,7 4,9–5,7
Saksa peegelkarpkala 58,3–61,2 19,2–24,8 11,5–13,6 2,3–2,5 0,9
Suurematel kaladel (keskmiselt 1468 g) on söödavate osade osakaal suurem kui väiksematel
(tabel 20).
Tabel 20. Kolmesuvise karpkala (keskmiselt 1500 g) kehaosade osatähtsus %
Tõug Rümp Pea Sisused jt mittesöödavad osad
Soomuskarpkala (erinevad
tõud)
57,4–73,0 13,1–17,7 8,8–14,8
Saksa peegelkarpkala 62,6–74,5 13,3–19,8 8,9–17,3
Arvestatuna soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi, on lihasaagis suurematel
(umbes 1500 g) kaladel keskmiselt 64,5%. Isaste kalade lihasaagis on keskmiselt
1,6% väiksem kui emastel, sest sugunäärmed on neil rohkem arenenud. 600–700 g karpkalal
emaste ja isaste lihasaagis ei erine. Filee, s.o puhta kalaliha (luudeta, koos nahaga)
osatähtsus kala kaalus on Eestis kasvatatavail karpkalatõugudel 54–59% piires, kusjuures
väiksematel kaladel (alla 1 kg) on see väiksem (46–56%) kui suurematel kaladel.
Kalaliha olulised kvaliteedinäitajad on valgu- ja rasvasisaldus. Kolmesuvise karpkala lihas
on valku 16,8–17,8% ja rasva 10–15% piires, seega kuulub ta rasvaste kalade hulka.
Võrreldes valgusisaldusega on rasvasisaldus palju muutlikum näitaja. Seda mõjutavad
kalade pidamistingimused, eriti söötmine. Looduslikul toidul kasvanud kaladel on liha
rasvasisaldus tunduvalt väiksem (isegi 3%).
Kulinaarsest aspektist on karpkala üks universaalsemaid kalaliike. Maitsva roa saab temast
nii suitsutatuna, küpsetatuna, keedetuna, hautatuna kui praetuna. Marineeri tult ei
jää karpkala alla angerjale. Karpkala on ka raskesti püütav, kuid populaarne spordikala
ja harrastuskalastajad asustavad teda regulaarselt oma kasutuses olevatesse veekogudesse,
tagades sellega populatsiooni stabiilse arvukuse ja järjepidevuse.
KIRJANDUS
Bohl, M. 1982. Zucht und Produktion von Süβwasserfischen. Frankfurt am Main, 336 S.
FAO Training Series. 1994. 24. Rome, 205 pp.
FAO Training Series. 1996. 21/1. Rome, 233 pp.
Horvath, L., Tamas, G., Seagrave, C. 1992. Carp and Pond Fish Culture. Fishing News Books,
Oxford, 158 pp.
Koch, W., Bank, O., Jens, G. 1982. Fischzucht. 5. Auflage. Parey, Hamburg und Berlin, 235 S.
76