Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kalade haigused<br />
Karp<strong>kalade</strong> ujupõiehaigus<br />
Karp<strong>kalade</strong> ujupõiehaigus on nakkushaigus, mida iseloomustavad spetsiifilised muutused<br />
ujupõies. Esimesi haigusjuhte täheldati eelmise sa<strong>ja</strong>ndi viiekümnendail aastail, kuid<br />
laiemalt levis haigus kümmekond aastat hiljem. Esialgu peeti seda haigust alimentaarseks,<br />
seejärel bakteriaalseks ning siis viirushaiguseks.<br />
Kaheksakümnendail aastail jõuti selgusele, et ujupõiehaiguse esmaseks tekita<strong>ja</strong>ks on<br />
hoopiski parasitaarne algloom Myxosporidia klassist – Sphaerospora renalis. Hiljem võib<br />
lisanduda teisene infektsioon bakterite või seente poolt, mis olulisel määral raskendab<br />
haiguse kulgu.<br />
Lisaks karp<strong>kalade</strong>le haigestuvad ka sasaanid ning nende ristandid karp<strong>kalade</strong>ga. Haigusele<br />
on kalad vastuvõtlikud kõigis vanuserühmades, kuid sagedamini <strong>ja</strong> iseloo mulikumate<br />
tunnustega haigestuvad samasuvised karpkalad. Haiguse peiteperiood on suhteliselt<br />
pikk. Suveperioodil, kui vee temperatuur on üle 15 °C, on selle kestus 1,5–2,5 kuud.<br />
Kir<strong>ja</strong>nduse andmeil ei arene haigus 15 °C madalamal temperatuuril. Seega, sügisel nakatunud,<br />
kuid haigustunnusteta <strong>kalade</strong>l ei tohiks enne järgmist kevadet ujupõiehaigust<br />
esineda. Peiteperioodi kestuseks kujuneb seega 6–7 kuud. <strong>Eesti</strong>s saadud kogemustel võib<br />
aga öelda, et haigus talveperioodil ägeneb. Korduvalt on meil täheldatud, et sügisel on<br />
vaid üksikuil samasuvistel karp<strong>kalade</strong>l ujupõied patoloogiliste muutustega, kuid detsembris-<strong>ja</strong>anuaris<br />
esineb seda juba pooltel või enamalgi <strong>kalade</strong>l.<br />
Haiguse levita<strong>ja</strong>iks on eelkõige haiged kalad, aga nakkus võib levida ka vee <strong>ja</strong> tiigimuda<br />
kaudu. On tehtud kindlaks, et haigus ei kandu edasi germinatiivsel teel, st koos <strong>kalade</strong>lt<br />
võetava mar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> niisaga. Ujupõiehaigusele on iseloomulik, et see puhkeb taudivabas<br />
ma<strong>ja</strong>ndis esialgu ägeda vormina, põhjustades <strong>kalade</strong> massilist suremist. Järgmisel aastal<br />
kulgeb haigus kergemalt ning edaspidi haigestuvad vaid üksikud kalad. Seda seletatakse<br />
immuunsuse tekkega <strong>ja</strong> kui ma<strong>ja</strong>ndisse ei tooda juurde uusi kalu, kujuneb väl<strong>ja</strong> nn tunnusteta<br />
haigusvorm, mis ei põhjusta küll <strong>kalade</strong> lõppemist, kuid nakkuse leviku seisukohalt<br />
tervetesse ma<strong>ja</strong>nditesse on väga ohtlik.<br />
<strong>Eesti</strong>sse toodi ujupõiehaigus arvatavasti Leedust 1968. aastal vastsete <strong>ja</strong> samasuviste karp<strong>kalade</strong>ga.<br />
Järgnevail aastail kandus haigus koos asustusmater<strong>ja</strong>liga paljudesse ma<strong>ja</strong>nditesse.<br />
Ujupõiehaigus võib esineda ägeda, kroonilise või haigustunnusteta vormina. Ägeda vormi<br />
korral on kõige iseloomulikumaks tunnuseks ujupõie kahjustused, mis võivad ulatuda<br />
kuni elundi seinte täieliku lagunemiseni. Seejuures satub seal olnud õhk kõhuõõnde,<br />
kalal aga esinevad koordinatsioonihäired (ujub küljel või pea allpool).<br />
Ägeda haigusvormi korral surevad kalad hulgaliselt, mis võib mõnikord ulatuda 100%ni.<br />
Kroonilise haigusvormi puhul esineb küll ujupõie seinte põletik, kuid mitte nende lagunemine.<br />
Samuti võib ujupõie seintel täheldada veresoonte laienemist, vere valumeid<br />
ning tumedat pigmenti – hemosideriini ladestisi. Selle haigusvormi korral haigestub tavaliselt<br />
20–30% tiigis olnud <strong>kalade</strong>st <strong>ja</strong> suremus ei ole suur. Tunnusteta haigusvormi<br />
korral ilmnevad sellele haigusele tüüpilised muutused vaid ujupõie seinte histoloogilises<br />
ehituses. Ujupõiehaiguse korral esineb kõrvalekaldeid ka verepildis: väheneb hemoglobiinisisaldus,<br />
pikeneb settereaktsioon ning on muutusi leukotsüütide valemis <strong>ja</strong> seerumi<br />
valgusisalduses.<br />
115
Change language