Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Aretusprogrammide planeerimine. Biotehnoloogilised manipulatsioonid<br />
liteedi (värvus, rasvasisaldus <strong>ja</strong> selle <strong>ja</strong>otus), nahavärvuse <strong>ja</strong> turustatava kala kehakuju<br />
parandamine.<br />
Tunnuste parandamiseks kasutatakse perekonnavalikut kombineerituna individuaalse<br />
valikuga mitme tunnuse põh<strong>ja</strong>l. Aretusväärtuse hindamiseks kasvatatakse igas põlv konnas<br />
108–272 täisõve perekonda 1. aasta jooksul eraldi basseinides, pärast märgista mist<br />
asustatakse perekonnad ühisesse basseini (magevees) või sumpa (merevees). Katse lõpul<br />
registreeritakse kehamass <strong>ja</strong> küpsenud isaste/emaste proportsioon ning 2aastaselt küpsenud<br />
isased praagitakse.<br />
Pärast 2. selektsioonipõlvkonda oli kumulatiivne selektsiooniedu kasvukiiruse osas magevees<br />
kasvatamisel 2aastastel <strong>kalade</strong>l 143–185 g <strong>ja</strong> 3aastastel <strong>kalade</strong>l 400–418 g ehk<br />
keskmiselt 7,9% (4,8–12,5%) põlvkonna kohta, merevees kasvatamisel 2 a <strong>kalade</strong>l 84–<br />
130 g ehk keskmiselt 4,9% (2,8–9,5%) põlvkonna kohta. I liinis jäi varaküpsevate <strong>kalade</strong><br />
sagedus stabiilseks (emased) või vähenes 10–13% (isased), kuid II liinis suurenes 5–9%,<br />
eriti emastel, mis näitab, et see liin sobib eelkõige kaaviari tootmiseks. Kolmanda aretuspõlvkonna<br />
liine on toodud ka <strong>Eesti</strong>sse ning need on siin tuntud Jalo 3 nime all (<strong>ja</strong>lo<br />
tähendab soome keeles aretust).<br />
4.12. BIOTEHNOLOOGILISED MANIPULATSIOONID<br />
Kaladel on rida bioloogilisi iseärasusi, mille tõttu on nendega võimalik teha mitme suguseid<br />
biotehnoloogilisi manipulatsioone:<br />
• geneetiliselt määratletud sugu on suguhormoonide (steroidide) manustamise<br />
abil võimalik muuta,<br />
• kehaväline vil<strong>ja</strong>stamine <strong>ja</strong> embrüonaalne areng võimaldab manipuleerida sugurakkudega,<br />
vil<strong>ja</strong>statud sügoodiga <strong>ja</strong> embrüoga,<br />
• erinevalt imeta<strong>ja</strong>test, kellel mõlemad meiootilised <strong>ja</strong>gunemised on kehasisesed,<br />
toimub enamikul kalaliikidel enne kudemist vaid meioosi I <strong>ja</strong>gunemine <strong>ja</strong> kehast<br />
väljutatakse sekundaarsed ootsüüdid, meioosi II <strong>ja</strong>gunemine toimub alles<br />
pärast spermatosoidide kinnitumist ootsüüdile (joonis 67), mis võimaldab blokeerida<br />
2. polaarkeha eraldumist.<br />
4.12.1. Ühesooliste populatsioonide tootmine<br />
Paljudel kasvatatavatel kalaliikidel esinevad mitmete produktiivtunnuste (nt kasvu kiirus,<br />
suguküpsuse saavutamise iga, lihasaagis <strong>ja</strong> -kvaliteet, värvus) osas sugude vahelised<br />
erinevused ning seetõttu on kasulikum kasvatada <strong>ja</strong> turustada ainult produktiivsemat<br />
või atraktiivsemat sugupoolt. Näiteks vikerforelli- <strong>ja</strong> lõhekasvatuses (aga ka karpakalal)<br />
on kasulik toota ainult emas<strong>kalade</strong>st koosnevaid populatsioone, et vältida varem suguküpsuse<br />
saavutavaid isaskalu, kelle kasv pidurdub <strong>ja</strong> lihakvaliteet halveneb; tilaapia- <strong>ja</strong><br />
kärpsägakasvatuses on aga kasulik toota ainult isas<strong>kalade</strong>st koosnevaid populatsioone,<br />
et elimineerida emaskalad, kes kasvavad aeglasemalt kui isased. Samuti võib ühesooliste<br />
populatsioonide tootmise eesmärgiks olla soovimatu või kontrollimatu paljunemise vältimine<br />
(nt introdutseeritud liigid, transgeensed kalad, hübriidid).<br />
164
Change language