Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Miks on geneetika <strong>ja</strong> aretuse põhimõtete... Kalade kodustamise <strong>ja</strong> aretuse lühiülevaade<br />
4. KALADE GENEETIKA JA ARETUS<br />
(Riho Gross)<br />
4.1. MIKS ON GENEETIKA JA ARETUSE PÕHI MÕ TETE<br />
TUNDMINE KALAKASVATAJALE VAJALIK?<br />
Kasvatatavate <strong>kalade</strong> produktiivsus sõltub suurel määral nende geneetilisest potentsiaalist,<br />
mille määravad paljundamisel rakendatud aretusvõtted <strong>ja</strong> sugu<strong>kalade</strong> valiku printsiibid.<br />
Vesiviljeluses üha tiheneva konkurentsi tingimustes on edukamad need kalakasvata<strong>ja</strong>d,<br />
kelle käsutuses on turu nõudlusele <strong>ja</strong> kasvatustingimustele (kliima, kasvatustehnoloogia)<br />
vastav tõumater<strong>ja</strong>l. Et aretustöö on töömahukas <strong>ja</strong> kallis ning nõuab erialaseid teadmisi,<br />
siis on mõttekas sellega tegelda ainult piisava tootmismahu olemasolul <strong>ja</strong> selleks spetsiaalselt<br />
loodud aretuskeskustes. Aretusega tegelevad ka sageli seda endale teadvustamata kalakasvata<strong>ja</strong>d,<br />
kes peavad sugukar<strong>ja</strong>. Iga kord, kui nad teevad otsuse, milliseid sugukalu nad<br />
paljundamiseks kasutavad <strong>ja</strong> kuidas nad neid paaritavad, mõjutavad nad <strong>kalade</strong> geneetilist<br />
potentsiaali. Ebakompe tentse tegevuse korral on aga tõenäoline hoopis produktiivsuse<br />
langus inbriidingu, juhusliku geenitriivi <strong>ja</strong> kaudse valiku tagajärjel. Käesoleva peatüki<br />
eesmärk ongi tutvustada kalakasvata<strong>ja</strong>tele geneetika <strong>ja</strong> aretuse põhialuseid, et nad saaksid<br />
aru oma tegevuse tagajärgedest <strong>ja</strong> sellest, kuidas see mõjutab <strong>kalade</strong> produktiivsust.<br />
4.2. KALADE KODUSTAMISE JA ARETUSE<br />
LÜHIÜLEVAADE<br />
Kasvatatavatest kalaliikidest on enamikku kasvandustes peetud suhteliselt lühikest aega.<br />
Seega pole ka <strong>kalade</strong> tõuaretuse saavutused veel võrreldavad põlluma<strong>ja</strong>ndus loomade <strong>ja</strong><br />
-lindude omaga. Ka tõelisi tõuge (selle traditsioonilises mõistes) on <strong>kalade</strong>l vaid üksikuid<br />
<strong>ja</strong> seetõttu kasutatakse mingite omaduste põh<strong>ja</strong>l eristuvate kar<strong>ja</strong>de tähistamiseks<br />
enamasti mõistet liin (strain). <strong>Kalakasvatus</strong>objektidest võib tänaseks pidada kodustatuks<br />
vaid karpkala, kelle ulukeellase, doonau sasaani, pidamist <strong>ja</strong> paljundamist tiikides alustati<br />
Rooma impeeriumi territooriumil esimesel sa<strong>ja</strong>ndil p.Kr. Ka Hiinas on tegeldud karpkalakasvatusega<br />
väga pikka aega, kuid seal oli kodustamise objektiks teine ulukkarpkala<br />
alamliik – ida- või kaguaasia sasaan. XII–XVI saj ra<strong>ja</strong>ti Euroopas intensiivselt karpkalatiike<br />
<strong>ja</strong> toimus ka teatud määral aretustöö, mille tulemusena ilmusid kõrge keha <strong>ja</strong> erineva<br />
soomuskattega vormid. Sihipärane produk tiivomaduste parandamine algas alles XX<br />
sa<strong>ja</strong>ndil Nõukogude Liidus (1930 – ukraina karpkalatõud, 1949 – külmakindel ropša<br />
karpkalatõug, 1960ndad – puna taudi resistentne krasnodari karpkalatõug <strong>ja</strong> keskvene<br />
karpkalatõug), hiljem ka Iisraelis, Ungaris, Tšehhoslovakkias <strong>ja</strong> teistes Ida-Euroopa riikides.<br />
Teise tähtsa kalakasvatusobjekti, vikerforelli kodustamise alguseks võib pidada XIX saj<br />
lõppu, mil teda hakati USAs Californias kunstlikult paljundama <strong>ja</strong> üle kogu maailma<br />
levitama. Sihipärast vikerforelli produktiivomaduste parandamist alustati 1932. a USAs<br />
Washingtoni osariigis, mille tulemusena aretati tema loo<strong>ja</strong>, prof L. R. Donaldsoni nime<br />
146
Change language