Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kalade geneetika <strong>ja</strong> aretus<br />
kandev donaldsoni liin. Vikerforelli aretusega tegeletakse tänapäeval paljudes riikides,<br />
olemas on isegi riiklikud aretusprogrammid (Norras, Soomes jm).<br />
Ülejäänud oluliste kalakasvatusobjektide kodustamise <strong>ja</strong> aretuse a<strong>ja</strong>lugu on veel lühem.<br />
Nii alustati atlandi lõhe aretust 1971. a Norras (1990ndatel ka Tšiilis, Islandil, Iirimaal<br />
<strong>ja</strong> Šotimaal), kisutši aretust 1979. a USAs ning mitmete teiste uute kalakasvatus objektide<br />
aretust alles XX saj lõpul <strong>ja</strong> XXI saj algul: kärpsäga e kanalisäga (USA), niiluse tilaapia<br />
(Hiina, Egiptus, Indoneesia, Filipiinid, Tai), kammel<strong>ja</strong>s (Hispaania, Norra), linask<br />
(Tšehhi). Seetõttu põhineb vaid ligikaudu 1% kogu maailma akva kultuuri toodangust<br />
geneetiliselt parandatud omadustega <strong>kalade</strong>l, molluskitel <strong>ja</strong> koorikloomadel. Üksikute<br />
liikide või piirkondade puhul võib aga olukord olla vastupidine. Näiteks Norras saadakse<br />
ligi 70% vesiviljeluse toodangust aretatud organismidelt.<br />
4.3. PÄRILIKKUSE JA GENEETILISE MUUTLIKKUSE<br />
ALUSED<br />
Nagu teistelgi organismidel, on ka <strong>kalade</strong>l päriliku informatsiooni säilita<strong>ja</strong>ks DNA (de<br />
soksüribonukleiinhape), mille kogupikkus luu<strong>kalade</strong>l varieerub 0,4st kuni 4,4 mil<strong>ja</strong>rdi<br />
aluspaarini (võrdlusena olgu öeldud, et inimese genoom sisaldab 3 mil<strong>ja</strong>r dit aluspaari).<br />
Tuntumatest kalakasvatusobjektidest on genoomi suurus karpkalal 1,7, vikerforellil 2,7<br />
<strong>ja</strong> lõhel 3,0 mil<strong>ja</strong>rdit aluspaari. DNA paikneb rakutuumas kromosoo mides, mille arv<br />
on samuti liigiti erinev (nt karpkalal 50, vikerforellil <strong>ja</strong> lõhel 30 erinevat kromosoomi).<br />
Enamik kalaliike on diploidsed (2n), st neil on igast kromo soomist kaks koopiat (üks<br />
emalt <strong>ja</strong> teine isalt), kuid esineb ka polüploidseid kalaliike, kellel on igast kromosoomist<br />
kolm (3n ehk triploidid, nt mõned hõbekogre vormid), neli (4n ehk tetraploidid, nt vene<br />
<strong>ja</strong> siberi tuur) või isegi enam koopiat. Kogu DNAst on funktsionaalne (st sisaldab valkude<br />
sünteesiks va<strong>ja</strong>likku informatsiooni või reguleerib geenide aktiivsust) vaid vähem<br />
kui 1/3, ülejäänud DNA funktsioon on enamasti teadmata. DNA molekuli funktsionaalset<br />
lõiku, mis sisaldab informatsiooni ühe valgu sünteesiks, nimetatakse geeniks. Kui<br />
inimesel on geenide koguarv genoomis 20 000 kuni 25 000, siis enamikul kalaliikidel<br />
on see seni teadmata, kuid võib olla inimese omast nii suurem kui väiksem, sõltudes<br />
konkreetsest kalaliigist. Mutatsioo nide tulemusena võib mingi geeni DNA järjestus olla<br />
erinev, st geen võib esineda mitme alternatiivse variandi ehk alleelina, mille tulemusena<br />
võib ka erineda geeni poolt kodeeritud valgu aminohappeline koostis <strong>ja</strong> seega ka<br />
funktsioon. Geeni või mis tahes muu eristatava DNA nukleotiidijärjestuse (geneetilise<br />
markeri) asukohta kromosoomil nimetatakse lookuseks <strong>ja</strong> indiviidi geneetiliste lookuste<br />
alleelne koosseis määrab tema genotüübi. Diploidsetel organismidel eristatakse iga geeni<br />
suhtes homosügootset genotüüpi (indiviid pärib sama geenivariandi ehk alleeli mõlemalt<br />
vanemalt, nt AA või aa) <strong>ja</strong> heterosügootset genotüüpi (indiviid pärib kummaltki<br />
vanemalt erineva alleeli, nt Aa). Koostoimes keskkonnatingimustega määrab genotüüp<br />
indiviidi fenotüübi ehk morfoloogiliste, füsioloogiliste, keemiliste, etoloogiliste <strong>ja</strong> arenguliste<br />
tunnuste variantide <strong>ja</strong> avaldumistasemete kogumi.<br />
Geneetiline informatsioon antakse vanematelt järglastele sugurakkudega, mis üldjuhul<br />
sisaldavad vaid ühte (haploidset) kromosoomikomplekti. Haploidsed sugurakud<br />
147
Change language