Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Karpkalakasvatus
Talvitamine tiikides
Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja
kvaliteedist. Talvitustiigid peavad olema piklikud, piisava sügavusega (üle 1,5 m), kõva
ning taimestikuvaba põhja ja rikkaliku veevarustusega. Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul
langeda alla 4 mg/l. Samasuviseid kalu võib talvitama panna 250 000–350 000
isendit (7000–10 000 kg) ühele hektarile. Kaod on samasuvise kala talvitami sel kõige
suuremad. Talutavaks kaoks võib lugeda kuni 30%, heaks näitajaks on talvituskadu 15–
20%. Talvitama pandava kala füsioloogilise seisundi hindamiskritee riume on palju, kuid
lihtsaimad näitajad on kala keskmine rasva- ja valgusisaldus. Eestis võiks normiks pidada
samasuvise karpkala keha 4% toorrasva- ja 11% toorproteiinisisaldust. Talve jooksul väheneb
toorproteiinisisaldus keskmiselt 10% (maksimaalselt 22%) ja rasvasisaldus 34%
(maksimaalselt 48%). Kogu energiasisaldus väheneb keskmiselt 22% (maksimaalselt
34%). Talvituskadude vähendamiseks on vaja regulaarselt jälgida kalade tervislikku seisundit
(parasitoloogiline kontroll kord kuus) ja vee temperatuuri ning hapnikusisaldust.
Normist suurema talvituskao võivad põhjustada kala halb talvituseelne füsioloogiline seisund
(varuainete vähesus, stress), parasiidid, hapnikupuudus, röövloomad (mink, saarmas).
Varuainete ärakasutamise tagajärjel väheneb talvitamisel kala kaal ja normaalsetes
oludes on see talve järel väiksem. Kuid väiksemate kalade hukkumise tõttu võib talvituse
üle elanud kalade keskmine mass tõusta. Kahesuviste ja vanemate kalade talvitamine
tiikides on heade talvitustingimuste juures seotud väiksema riskiga ja tavaliselt paremate
tulemustega. Kahesuviste kalade asustustihedus võib olla 30 000–40 000 isendit
(10 000–15 000 kg) ühe hektari kohta. Kahesuvise kala talvi tamisel peaks arvuline kadu
jääma 5–10% piiresse. Kalade kogumass väheneb talvitu misel 6–17%. Asustustihedus
võib talvitustiigis olla oluliselt suurem, kui on tagatud piisav vee läbivool (tabel 17).
Tabel 17. Karpkala asustustihedus talvitustiigis (Horvath et al., 1992)
Vanusegrupp
Kalade arv m2 kohta
Kalade mass kg/m2 Vee juurdevool 100 kg kala
kohta (l/min)
0+ 80–400 4–8 7–10
1+ 40–60 8–12 6–8
2+ 7–10 6–8 6–7
Talvitamine basseinides
Hoones asuvates betoonist või plastust basseinides on veevahetus ja kalade seisund tiikidega
võrreldes kergemini kontrollitav ja reguleeritav. Seetõttu saab asustustihedusi suurendada
kuni tasemeni 150–200 kg/m 2 . Basseinides talvitamisel on samasuvise karpkala
talvituskaod võrreldes tiikidega kuni kaks korda väiksemad. Suuremad – kahesuvised
ja vanemad kalad võivad basseinides peaaegu 100%-selt talve üle elada. Asustustihedus
võib olla suur, nii et kala ja vee vahekord on 1 : 2 kuni 1 : 10. Saksa teadlaste soovitused
kahe- ja kolmesuvise karpkala asustustiheduse kohta basseinis sõltuvalt hoiustamise kestusest
on toodud tabelis 18.
74