Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Selgitamata etioloogiaga haigused<br />
hukkuvad <strong>ja</strong> on esmaseks invasiooni koldeks. Ravivahendeist on saprolegnioosi tõrjel<br />
saadud tulemusi formaliiniga töötlemisel kontsentratsioonis 1 : 500 kuni 1 : 1000, toimea<strong>ja</strong>ga<br />
15 minutit. Fungitsiidsed on ka kaaliumpermanganaadi (1 : 100 000, toimeaeg<br />
15 min) <strong>ja</strong> vasevitrioli (1 : 200 000, toimeaeg 1 tund) lahus. Laialdaselt kasutatakse<br />
praktikas mar<strong>ja</strong> töötlemiseks ka aniliinvärve.<br />
Staffi haigus<br />
Staffi haiguseks nimetatakse üht saprolegnioosi erivormi. Haigestuvad peamiselt samasuvised<br />
karpkalad talvitustiigis. Haigestumist soodustavaiks faktoreiks on pikemaa<strong>ja</strong>line<br />
madal veetemperatuur (alla 1 °C) ning vee madal pH. Kaladel kahjustuvad peamiselt ninasõõrmed,<br />
kus hakkab arenema seeneniidistik. Haiguse süvenedes täidab see ninasõõrmed,<br />
tungib väl<strong>ja</strong> ning katab valge pad<strong>ja</strong>na ninamiku <strong>ja</strong> silmadevahelise ala. Tugevasti<br />
tabandunud kalad hukkuvad. Staffi haigust on <strong>Eesti</strong>s külmadel talvedel täheldatud mitmes<br />
kalama<strong>ja</strong>ndis. Haigestuvad eelkõige mittestandardsed, kasvus <strong>ja</strong> arengus kängunud<br />
kalad.<br />
Staffi haiguse ärahoidmiseks soovitatakse tõsta vee temperatuuri läbivoolu vähen damisega<br />
talvitustiigis ning sissevoolavale veele lub<strong>ja</strong> lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on<br />
vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lup<strong>ja</strong>. Koos läbivoolu vähenda misega<br />
tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid.<br />
3.4. SELGITAMATA ETIOLOOGIAGA HAIGUSED<br />
Karp<strong>kalade</strong> lõpusenekroos<br />
Karp<strong>kalade</strong> lõpusenekroos on lõpuste kahjustusega kulgev mittenakkav haigus. Tekkepõhjuseks<br />
on tiikide liigne saastumine orgaanilise ainega. Kõrge veetempera tuuri (üle<br />
20 °C) <strong>ja</strong> pH puhul üle 9 esinevad vees olevad lämmastikuühendid põhiliselt vaba ammoniaagina,<br />
mis on kalale väga toksiline. Haigestuvad peamiselt kahesuvised karpkalad<br />
suve teisel poolel, mil vee temperatuur on kõrge <strong>ja</strong> füto planktonit rikkalikult (suurendab<br />
vee pH-d). Haiged kalad muutuvad loiuks, hoiduvad veepinna lähedusse <strong>ja</strong> söövad halvasti.<br />
Lõpused kaotavad normaalse värvuse, on turses, limased <strong>ja</strong> kaetud õhukese valge<br />
katuga. Haiguse arenedes lõpuselehekeste tipud paksenevad <strong>ja</strong> lõpusekaas ei sulgu enam<br />
tihedalt. Tekivad nekroosikolded, kärbunud kude langeb ära <strong>ja</strong> pal<strong>ja</strong>stuvad lõpusekaared.<br />
Haiguse läbipõdenud <strong>kalade</strong>l lõpuselehed hiljem regenereeruvad. Haiguse alguses<br />
esineb neerude turse, hiljem nad suurenevad <strong>ja</strong> muutuvad kohevaks. Maks on hele <strong>ja</strong> vahel<br />
kollane. Haigust diagnoositakse kliinilise pildi <strong>ja</strong> tiigi hüdrokeemiliste näita<strong>ja</strong>te alusel.<br />
Lõpuseid tuleb kindlasti uurida ka mikroskoopiliselt, et välistada branhüomükoosi,<br />
sangvinikoloosi, daktülogüroosi jt lõpusehaigusi. <strong>Eesti</strong>s on lõpusenekroosi esinenud mitmes<br />
kalama<strong>ja</strong>ndis soo<strong>ja</strong>del suvedel peamiselt kahesuvistel karp<strong>kalade</strong>l suure paigutustiheduse<br />
<strong>ja</strong> intensiivse söötmise korral. Haiguse profülaktikaks soovitatakse suveperioodil<br />
kuua<strong>ja</strong>ste vahe aegadega viia tiiki kloorlup<strong>ja</strong> 1–3 g 1 m 3 vee kohta. Ravi eesmärgil kasutatakse<br />
kloorlup<strong>ja</strong> samas annuses kolm päeva järgemööda <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>duse korral korratakse<br />
seda nädala möödudes.<br />
114
Change language