Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalade haigused<br />
paeluss Caryophyllaeus fimbriceps. Koos karpkala asustus mater<strong>ja</strong>liga <strong>Eesti</strong>sse toodud uus<br />
paeluss Khawia sinensis, kes kuulub samuti nelkusside seltsi, muutus meie karpkalama<strong>ja</strong>ndeis<br />
kiiresti dominantseks <strong>ja</strong> on nüüdseks karüofülleused täielikult väl<strong>ja</strong> tõrjunud.<br />
Täiskasvanud paelussid haiguste põhjusta<strong>ja</strong>tena<br />
Kavioos<br />
Kavioos on sooltoru kahjustusega kulgev karpkala, sasaani <strong>ja</strong> nende ristandite invasioonihaigus.<br />
Haigustekita<strong>ja</strong> – paeluss Khawia sinensis kuulub nelkusside Caryophyllidea seltsi.<br />
Parasiit toodi Euroopa veekogudesse koos sasaaniga eelmise sa<strong>ja</strong>ndi kuuekümnendail<br />
aastail Kaug-Idast Amuuri jõe vesikonnast. Khawia sinensis´e keha on lülistumata, valge,<br />
80–175 mm pikk, 2,5–3,5 mm lai. Areng toimub vaheperemeheks oleva mudatuplase<br />
(vähehar<strong>ja</strong>suss) osavõtul. Parasiidi munad koos kala ekskrementidega langevad veekogu<br />
põh<strong>ja</strong> kõige arvukamalt kevadsuvel. Munas areneb koratsiid, kes neelatakse alla<br />
mudatuplase poolt. Vaheperemehes kestab para siidi areng 2–3 kuud. Kui kala sööb ära<br />
mudatuplase, satub ka parasiidi noorvorm kala sooltorru, kus saab suguküpseks 2,5–3,5<br />
kuuga. Khawia sinensis võib talvituda kalas <strong>ja</strong> ka mudatuplases (joonis 54). Haigusele<br />
on vastuvõtlikud sama- <strong>ja</strong> kahesuvised kalad. Vanemad kalad haigestuvad harva, kuid<br />
nad on parasiidikand<strong>ja</strong>d. Invasiooni allikaks on tabandunud kalad <strong>ja</strong> invadeeritud mudatuplased.<br />
Haiged kalad ujuvad veepinna lähedal ega toitu. Suure arvukuse korral parasiidid<br />
ummistavad soole valendiku. Diagnoos pannakse lahangu andmete põh<strong>ja</strong>l, kui<br />
määratakse helmintide liigiline kuuluvus <strong>ja</strong> arvukus. <strong>Eesti</strong>s võib K. sinensis´t leida kõigis<br />
karpkalama<strong>ja</strong>ndeis, kuid olulist kalama<strong>ja</strong>nduslikku kahju ta ei põhjusta. Kavioosi tõrjeks<br />
tuleb süste maatiliselt desinvadeerida tiikide põhju kloor- või kustutamata lub<strong>ja</strong>ga (vastavalt<br />
3–5 <strong>ja</strong> 25–30 ts/ha), et hävitada parasiidi mune <strong>ja</strong> mudatuplasi. Raviks soovitatakse<br />
granuleeritud ravimsööta, mis sisaldab 1% fenasaali.<br />
Joonis 54. I – kaaviatega tabandunud sooltoru, II – kavioosi tekita<strong>ja</strong> arengutsükkel<br />
Botriotsefaloos<br />
Botriotsefaloos on sooltoru kahjustustega kulgev karplaste invasioonihaigus. Haiguse<br />
tekita<strong>ja</strong>ks on Bothriocephalidae sugukonda kuuluv lülistunud paeluss Bothriocephalus<br />
opsariichthys (syn. B. gowkongensis), kes parasiteerib kala sooltorus. Euroopa veekogu des-<br />
133
Change language