Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Biotehnoloogilised manipulatsioonid<br />
vikerforellitoodangust Šotimaal (>90%) <strong>ja</strong> USAs ning ka <strong>Eesti</strong>s kasutavad edukamad<br />
kalakasvata<strong>ja</strong>d viimastel aastatel ainult emas<strong>kalade</strong>st koosnevate liinide asustusmater<strong>ja</strong>li,<br />
mida on toodud Soomest (Joutsa, Arvo-Kala, Jalo 3) <strong>ja</strong> Taanist (Hansen).<br />
Ainult isas<strong>kalade</strong>st koosneva populatsiooni tootmiseks XY-soomääramissüsteemi puhul<br />
(nt kärpsäga, mosambiigi <strong>ja</strong> niiluse tilaapia) söödetakse vastsetele östrogeene, mille<br />
tulemusena saadakse XX- <strong>ja</strong> XY-“emased”. Nende kromosoomistiku tüüpi testitakse<br />
järglaste põh<strong>ja</strong>l, XX-emased (järglaskonnas 50% emaseid <strong>ja</strong> 50% isaseid) praagitakse,<br />
XY-“emaste” (järglaskonnas 25% emaseid <strong>ja</strong> 75% isaseid) järglaskonnast testitakse veel<br />
kord isaseid (XY- <strong>ja</strong> YY-kromosoomistikuga isaste segu), et väl<strong>ja</strong> selgita da nn superisased<br />
(YY), kes jäetakse sugu<strong>kalade</strong>ks. XX-emaste mar<strong>ja</strong> vil<strong>ja</strong>stamisel YY-superisaste niisaga<br />
saadakse ainult isas<strong>kalade</strong>st (XY-kromosoomidega) koosnev järglas kond. Ainult isas<strong>kalade</strong>st<br />
koosnevate populatsioonide kasvatamisel põhineb oluline osa niiluse tilaapia toodangust<br />
maailmas.<br />
4.12.2. Sekundaarse polaarkeha eraldumise blokeerimisel<br />
põhinevad kromosoomistiku manipulatsioonid:<br />
indutseeritud triploidsus <strong>ja</strong> meiootiline günogenees<br />
Et ootsüütide meioosi II <strong>ja</strong>gunemise käigus tekkinud sekundaarne polaarkeha eraldub<br />
<strong>kalade</strong>l alles pärast vil<strong>ja</strong>stamist (spermatosoidi kinnitumist sekundaarsele ootsüüdile), siis<br />
on rõhu- või temperatuurišoki abil võimalik sekundaarse polaarkeha eraldumist blokeerida,<br />
mille tagajärjel munaraku <strong>ja</strong> sekundaarse polaarkeha haploidsed tuumad jäävad sama<br />
munaraku sisse. Vil<strong>ja</strong>stamisel moodustavad sügoodi munaraku, sekun daarse polaarkeha<br />
<strong>ja</strong> spermi haploidsed tuumad, mille tulemusena saadakse kolme kordne ehk triploidne<br />
kromosoomistik (joonis 68, a). Šoki tüüp, a<strong>ja</strong>stus <strong>ja</strong> kestus sõltub inkubeerimistemperatuurist<br />
<strong>ja</strong> kalaliigist. Olulise iseärasusena on triploidsed kalad enamasti steriilsed, seetõttu<br />
võib nende kasvatamine aidata vältida kasvu aeglustumist <strong>ja</strong> lihakvaliteedi langust<br />
vara<strong>ja</strong>se suguküpsuse saabumise tõttu või kontrollimatut paljunemist võõrliikidel.<br />
Meiootilise günogeneesi esilekutsumiseks inaktiveeritakse spermide tuumas sisalduv<br />
DNA ultraviolett-, röntgeni- või gammakiirtega, kiiritatud spermidega aktiveeritakse sekundaarse<br />
ootsüüdi edasine areng (II meiootiline <strong>ja</strong>gunemine) ning vahetult pärast “vil<strong>ja</strong>stamist”<br />
kasutatakse rõhu- või temperatuurišokki, mis blokeerib sekundaarse polaarkeha<br />
eraldumise nagu triploidide saamiselgi (joonis 68, c). Selle tulemusena moo dustavad<br />
diploidse kromosoomistikuga sügoodi munaraku <strong>ja</strong> sekundaarse polaarkeha haploidsed<br />
tuumad. Et mõlemad kromosoomikomplektid pärinevad emalt, siis XY-soomääramissüsteemiga<br />
<strong>kalade</strong>l on kõik günogeneetiliselt saadud järglased geneetiliselt ainult emased<br />
(XX), ZW-süsteemiga <strong>kalade</strong>l aga 50% isased (ZZ) <strong>ja</strong> 50% “super”emased (WW). Kuigi<br />
meiootiline günogenees suurendab oluliselt järglaste homosügootsust (isegi rohkem kui<br />
isevil<strong>ja</strong>stumine), ei ole need meioosi I <strong>ja</strong>gunemise profaasis toimunud rekombinatsiooni<br />
e krossingoveri tõttu 100% homosügootsed. Günogeneesi on võimalik kasutada <strong>kalade</strong><br />
soomääramissüsteemide uurimiseks ning samuti ka inbriidsete liinide kiireks saamiseks.<br />
166
Change language