Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Kalakasvatuse tehnoloogia
voolulistes veekogudes või mõõduka soolsusega (kuni 5‰) rannikumeres. Sigimiseks ja
maimude kasvuks peaks vee soolsus olema alla 2‰. Karpkalale soodsaim temperatuur
on 18–25 °C.
Karpkala noorjärgud toituvad planktonist, hiljem lisanduvad põhjaloomastik ja veetaimed.
Kolmandast-neljandast eluaastast alates on karpkala peaaegu kõigesööja. Kündes
ja harides toiduotsingul veekogu põhja, muudab ta selle väikeste lohkude ja muhkudega
kuppelmaastikuks (foto 17). Tema roll veetaimestiku piiramisel veekogus võib olla päris
oluline. Pole välistatud ka karpkala enda ja teiste liikide noorkalade sattumine toiduks.
Loodusliku toidu arvel võib karpkala juurdekasv olla 50 kuni 150 kg 1 ha veepinna
kohta.
Suguküpseks saab karpkala Eestis 4–5aastaselt üle 2500 g raskusena. Eestis koeb karpkala
mai lõpul või juuni algul. Madalas, hästi läbi soojenenud ja taimestikurikkas veekogus
võib karpkala kudemist tihti jälgida. Üldjuhul ei jää aga looduses koetud marjast kasvanud
järglased ellu. Järelkasvu on leitud vaid veekogudest, kus puuduvad röövkalad.
Karpkala võib elada 35–40 aastat vanaks. Rekordisendid on üle 1 m pikkuse juures
kaalunud 25–30 kg. Kirjanduse andmeil on vanim karpkala olnud 47aastane, üksikud
isendid 42–44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus
18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari
jõest.
2.3.2. Karpkalakasvanduse ülesehitus
Vesi kui karpkala elukeskkond
Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest
ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamiseks
on ühe kala kohta vaja 10–20 m 3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub
aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,5–1 l/sek.
Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema
1,5–2 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks. Talvitustiikides, kus
kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. Suve- ja talveperioodil on
karpkala nõuded vee kvaliteedi suhtes (tabel 2) osaliselt erinevad.
Tabel 2. Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad
Näitaja, mõõtühik Kasvuperiood Talvitusperiood
Temperatuur °C 18–25 0,5–4
pH 7–8 7–8
Hapnik mg/l 5–10 5–10
– Fosfaadid PO mg/l 3
0–0,4 0–0,2
Ammoonium mg N/l 0–0,5 0–0,5
Nitraadid mg N/l 0,2–1,0 0,2–1,0
Üldraud mg/l 1–2 alla 0,8
Hõljuvained mg/l alla 25 alla 10
BHT mg O /l 5 2 alla 9,0 alla 5,0
Väävelvesinik mg/l 0 0
51