Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides
20 000–25 000 haugimaimu ühelt kuupmeetrilt, s.o 50% asustatuist. Suurimad ohud
on haigused – saprolegnioos, trihhodinoos jt.
Ilmatsalu kalakasvanduse kogemustel võivad rennides kasvatamisel haugimaimud
juba 12ndaks päevaks olla keskmiselt 2,26 (2,1–2,4) cm pikkused ja 98,7 mg raskused.
Suurimateks ohtudeks Eesti oludes on madal temperatuur (8,4 °C juures on maimud
renni põhjas, toitumine loid) ja alates 7ndast päevast hallitusseened perekonnast
Saprolegnia.
Lühiajaliseks järelkasvatuseks tiikides sobivad väiksemad (soovitav 0,1–0,3 ha) karpkala
kasvutiigid, mis on 2–3 päevaga tühjendatavad. Tiike ei saa kiiresti tühjenda da, see vigastaks
haugimaime. Tiigid peaks olema vähemalt 0,5 m sügavused, hea kallakuga ja täielikult
tühjendatavad. Kasvatusperiood kestab keskmiselt kaks nädalat, kuni maimud on
21–22 mm pikkused. Pikemal kasvatamisel on tulemused kanniba lismi tõttu halvemad.
Saksa kalakasvatajad soovitavad ühele hektarile tiigipinnale asustada 300 000–500 000,
soomlased 40 000 haugivastset. Nii suurt asustustihedu se erinevust võiks seletada erineva
ilmastikuga, mis mõjutab looduslikku söödabaasi ja kalade kasvutingimusi. Heaks tulemuseks
peetakse 20–25% ellujäämust.
Eesti oludes (Ilmatsalu tiigimajandi 1972.–1997. a tulemustel) on haugivastsete optimaalseks
asustustiheduseks 50 000–60 000 isendit 1 ha kohta, järelkasvatusaeg kuni 19
päeva, millega kalad kasvavad kuni 5 cm pikkuseks. Sellisel juhul on kalade ellujäämus
22,2–41,5%. Asustustiheduse suurendamisel, kasvatusperioodi pikendami sel ja kalade
pikkuse suurenemisel kadu suureneb järsult. Järelkasvatustulemusi mõju tavad ka vastsete
asustamine ja kalade hoidmine väljapüügi jooksul. Vastsed peab asustama hajutatult
kogu kaldajoone ulatuses. Väljapüügil tuleb kalad paigutada pimedasse (näiteks musta
kilega kaetud rennid, sumbad, basseinid).
Samasuvise haugi kasvatamine. Samasuviseks võib haugi kasvatada koos vanema (alates
kaheaastase) karpkalaga. Kindlasti peab tiikides olema muid kalu, näiteks särga, ahvenat
jt, kelle noorjärgud on haugile toiduks. Vajalik on ka taimestiku olemasolu noorhaugide
varjumiseks. Hästi sobivad haugivastsed asendus- ja sugukarpkalade tiiki. Et karpkala on
suure viljakusega portsjonkudeja, on haugivastsed neis tiikides heaks biomelioraatoriks,
hävitades karpkalavastseid ja maimusid ning luues suurtele kaladele soodsamad kasvutingimused.
Haugivastseid soovitatakse asustada sõltuvalt prügikala hulgast tiigis järgmiselt: prügikala
vähesusel 50–150, piisaval olemasolul 200–300 ja rikkalikul esinemisel kuni 5000 isendit
1 ha kohta.
Samasuviste väljatulek sõltub asustustihedusest, olles väiksema asustustiheduse puhul
suurem. Normaalseks peetakse kadu 78–90% piires, seega saab asustatud vastseist samasuviseks
vaid 10–22%. Ühelt hektarilt tiigipinnalt võib saada 3–12 kg samasuvist haugi,
väljatulekuga 5–10% ja keskmise pikkusega 24–28 cm.
Ilmatsalu kalakasvanduse tiikides saadud tulemused kinnitavad eeltoodud seost asustustiheduse
ja väljatuleku vahel. Haugivastsete optimaalne asustustihedus on 500–1000
isendit 1 ha kohta, asustustiheduse suurendamisel väljatulek oluliselt väheneb. Sellisel
asustustihedusel kasvatatud samasuvine haug on keskmiselt 20–22 cm pikkune ja kaalub
80