Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalade haigused<br />
ses. Silmaparasiidid (diplostoomid) fikseeritakse <strong>ja</strong> värvustatakse karmiini äädikhappelahuses.<br />
Diplozoonid, paelussid, ümarussid <strong>ja</strong> aer<strong>ja</strong>lalised fikseeri takse 70% piirituses.<br />
Kaanid fikseeritakse 4%ses formaliinis.<br />
Fikseeritud parasiidid koos fikseeriva vedelikuga asetatakse katseklaasidesse või väikes tesse<br />
purkidesse <strong>ja</strong> varustatakse etikettidega. Viimastel peab olema märgitud kala liik, millisest<br />
organist on parasiit eraldatud, veekogu, kust kala on pärit, <strong>ja</strong> kuupäev. Katse klaasid<br />
või purgid peavad olema hoolikalt suletud, et fikseeriv vedelik ei aurustuks.<br />
Koos patoloogilise mater<strong>ja</strong>liga (elus kala, organid või nende tükid, fikseeritud para siidid)<br />
tuleb laborisse saata üksikas<strong>ja</strong>lik kaaskiri, kus peavad ka<strong>ja</strong>stuma järg mised andmed:<br />
• veekogu territoriaalne asukoht, selle administratiivne alluvus <strong>ja</strong> iseloom (tiik,<br />
järv, veehoidla, jõgi);<br />
• kas veekogu on ühendatud teiste veekogudega, kui on, siis millistega;<br />
• veekogu suurus, sügavus, vee iseloom, reovetega saastatus, veetaimestiku olemasolu,<br />
rohkus <strong>ja</strong> iseloom;<br />
• kalastiku iseloom – liigiline koosseis, eri liikide arvuline suhe, <strong>kalade</strong> ealine koosseis<br />
(maimud, samasuvised, kaubakalad, sugukalad), asustustihedus hektaril;<br />
• <strong>kalade</strong> loodusliku söödabaasi iseloom <strong>ja</strong> rohkus veekogus, antavate segajõu söötade<br />
või teiste kontsentreeritud söötade hulk <strong>ja</strong> kvaliteet;<br />
• kas antud veekogusse on toodud viimase aasta kestel kalu teistest veekogudest,<br />
kui on, siis milliseid kalu <strong>ja</strong> kust kohast;<br />
• veekogus täheldatud haiguse tunnused – haigete protsent ülevaadatud <strong>kalade</strong><br />
arvust, surnud <strong>kalade</strong> hulk ning nende lõppemise aeg <strong>ja</strong> iseloom (korraga, ükshaaval,<br />
kas laibad leiti hommikuti, õhtuti), surnud <strong>kalade</strong> liigiline <strong>ja</strong> vanuseline<br />
koosseis.<br />
KIRJANDUS<br />
Bauer, O., Musselius, V., Nikolajeva, V., Strelkov, J. 1981. Ihtüopatoloogia. Tallinn, 189 lk.<br />
Buchmann, K., Bresciani, J. 2001. Parasite Diseases of Freshwater Trout. Frederiksberg, 76 pp.<br />
Egusa, S. 1992. Infectious Diseases of Fish. Rotterdam, 696 pp.<br />
Hoole, D. , Bucke, D., Burgess, P., Wellby, I. 2001. Diseases of Carp and Other Cyprinid Fishes.<br />
Oxford, 264 pp.<br />
Kadakas, V., Turovski, A. 2004. Kalade parasiidid <strong>ja</strong> silmaga märgatavad haiguslikud muutu sed.<br />
Tallinn, 108 lk.<br />
Kasesalu, J. 1998. Kalade haigused. Tartu, 94 lk.<br />
Lloyd, R. 1992. Pollution and Freshwater Fish. Oxford, 176 pp.<br />
Lom, J., Dykova, I. 1992. Protozoan Parasites of Fishes. Amsterdam, 315 pp.<br />
Noga, E. J. 2000. Fish Diseases. Diagnosis and Treatment. Iowa, 367 pp.<br />
Osterov: Остеров В. С. 1989. Kalade haigused. Käsiraamat. Москва, 286 с.<br />
Roberts, R. J. 1978. Fish Pathology. London, 425 pp.<br />
Roberts, R. J., Sheperd, C. J. 1997. Handbook of Trout and Salmon Diseases. Oxford, 179 pp.<br />
145