Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kalade haigused<br />
Haiguse teine vorm, tserkarioosne diplostomoos, tekib parasiidi tserkaaride tungimisel<br />
kalasse. Haigus esineb vastsetel <strong>ja</strong> maimudel esimesel elukuul. Arvatakse, et haigus<br />
puhang tekib, kui vees on väga palju tserkaare (30–40 isendit ühes milliliitris vees).<br />
Tserkarioosse diplostomoosi puhul on maimud rahutud, nende nahk tumeneb, esinevad<br />
koordinatsioonihäired. Keha heledamal, kõhu poolel on näha arvukalt täppverevalumeid.<br />
Arvatakse, et maimud hukkuvad kudede, veresoonte <strong>ja</strong> närvide vigastuste tõttu,<br />
mida tekitavad arvukad tserkaarid organismis migreerides. Noor <strong>kalade</strong> hukkumine võib<br />
olla massiline. Haigus esineb lõhelaste noorkalakasvandustes, kus <strong>kalade</strong> paigutustihedus<br />
basseinides <strong>ja</strong> rennides on suur.<br />
Meil ei ole andmeid, et <strong>Eesti</strong>s oleks esinenud tüüpilisi tserkarioosse diplostomoosi juhtumeid,<br />
küll aga on väga tõenäoline, et üheks lõhelaste vastsete hukkumise põhjuseks<br />
on neile tserkaaride poolt tekitatud vigastused. Diplostomum´i perekonna parasiitide<br />
metatserkaare leidub <strong>kalade</strong> silmades kõigis <strong>Eesti</strong> kalama<strong>ja</strong>ndeis. Karp <strong>kalade</strong>l on neid<br />
suhteliselt vähe (üksikud kuni paarkümmend), probleemiks on metatserkaarid aga jõeveel<br />
baseeruvais vikerforellikasvandustes. Emajõe-äärsetes kalama<strong>ja</strong>ndeis ei ole õnnestunud<br />
vikerforelli <strong>ja</strong> siiga kasvatada ning üheks põhjuseks on nende pimedaks jäämine juba<br />
esimesel elusuvel.<br />
Parasitaarset katarakti diagnoositakse kliinilise pildi <strong>ja</strong> metatserkaaride leiu alusel silmades<br />
<strong>kalade</strong> patoanatoomilisel uurimisel. Tserkarioosse diplostomoosi diagnoosi miseks<br />
tuleb kalavastseid uurida mikroskoopiliselt. Diplostomoos ei ole tänapäevaste vahenditega<br />
ravitav. Katseliselt on saadud metatserkaare silmades hävitada mõningaid ravimeid<br />
(Droncit, Praziquantel) pikka aega <strong>kalade</strong>le söötes. Kalama<strong>ja</strong>ndisse tulevat vett on püütud<br />
tserkaaridest <strong>ja</strong> tigudest vabastada ultraheliga <strong>ja</strong> nn elektrikardina abil. Tehniliselt on<br />
võimalik sissevoolavas vees kõik tserkaarid <strong>ja</strong> teod kinni püüda ka vastavate filtrite abil.<br />
Need kõik on aga väga kulukad tõrjemeetodid. Uued kalama<strong>ja</strong>ndid oleks ideaalne ra<strong>ja</strong>da<br />
veekogudele, kus ei ole tigusid <strong>ja</strong> kalatoidulisi linde.<br />
Postodiplostomoos e neaskoos e tinditõbi<br />
Haiguse tekita<strong>ja</strong>ks on haigrute sooltorus parasiteeriva imiussi Posthodiplostomum cuticola<br />
metatserkaarid. Nende pikkus on 0,5–1,5 mm. Metatserkaarid lokaliseeruvad kala nahas<br />
<strong>ja</strong> nahaaluses sidekoes 0,6–0,9 cm läbimõõduga tsüstides, mida ümbritseb musta pigmendi<br />
vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel <strong>kalade</strong>l.<br />
Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid,<br />
kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks<br />
<strong>ja</strong> lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette <strong>ja</strong> invadeerivad kalu, tungides nende nahasse<br />
<strong>ja</strong> nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks.<br />
Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53).<br />
Juba 12 päeva vanustel karpkalamaimudel on täheldatud musti laike. Metatserkaari kihnu<br />
ümber ladestub musta pigmenti (hemomelaniin). Algul tekib tume täpike, mis suureneb<br />
<strong>ja</strong> muutub 4–5 päeva jooksul paarimillimeetrise läbimõõduga musta värviliseks tsüstiks<br />
(foto 31). Kuni 2 cm pikkustel maimudel võib postodiplostomoos kulgeda raskekujuliselt<br />
siis, kui sõlmede arv ulatub mitmekümneni, sest need halvavad kala liikumisvõime.<br />
Sõlmede ümbruses võib areneda nekroos <strong>ja</strong> hiljem tekivad haavandid. Haiguse läbipõde-<br />
131
Change language