Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kalakasvatus</strong>e tehnoloogia<br />
või matid. Igal juhul on va<strong>ja</strong> keelata teistest kasvandustest tulnud isikutel <strong>kalade</strong> <strong>ja</strong> vee<br />
puudutamine.<br />
Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. <strong>Eesti</strong>s<br />
on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi <strong>ja</strong> furunkuloosi vastu.<br />
Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine söödasse.<br />
Haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil.<br />
Pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida <strong>kalade</strong> stressi. Ebakvaliteetne sööt,<br />
hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus jm ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust<br />
haigustele, <strong>ja</strong> neid tuleb vältida.<br />
2.2.7. Töötlemine <strong>ja</strong> kvaliteet<br />
Kala kasvatamise eesmärgiks on ta kasumlikult maha müüa. Kalatoodetest küllastatud<br />
turule minnes on va<strong>ja</strong> muuta kasvatatud kala tarbi<strong>ja</strong> <strong>ja</strong>oks huvipakkuvaks tooteks.<br />
Ost<strong>ja</strong>id, kes soovivad ise rookida <strong>ja</strong> toiduks valmistada ümarkala (rookimata, sisikonnaga<br />
kala) on vähe, enamik tarbi<strong>ja</strong>id eelistab poolvalmis või lõplikult valmis tooteid – fileed,<br />
lõike (steak), lõheliblikaid, õlleampsusid, viilutatud <strong>ja</strong> pakendatud soola- <strong>ja</strong> suitsukala<br />
ning suurt kaubavalikut. Seetõttu on kalakasvata<strong>ja</strong> huvides pakkuda võima likult laia sortimenti<br />
eeltöödeldud kalatooteid.<br />
Kala esmatöötlemisel tuleb järgida ELs kehtestatud kala käitlemise <strong>ja</strong> töötlemise hügieeni<br />
nõudeid. Päev enne kala turustamist katkestatakse söötmine. Kala püütakse väl<strong>ja</strong> <strong>ja</strong><br />
seejärel uimastatakse, pihustades vette CO . Kalad veretustatakse, lõigates läbi lõpusear-<br />
2<br />
terid <strong>ja</strong> jättes kala mõneks a<strong>ja</strong>ks külma vette, kuni süda lööb <strong>ja</strong> pumpab vere kehast väl<strong>ja</strong>.<br />
Kalad roogitakse – eemaldatakse sisikond, puhastatakse hoolikalt kõhuõõs <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>hutatakse<br />
peene jääga. Töötlemise, pakendamise <strong>ja</strong> transpordi vältel ei tohiks kala temperatuur<br />
tõusta üle 3 kraadi.<br />
Olulisim suure forelli kvaliteeti mõjutav tegur on kala suguküpsuse aste. Sugulisel<br />
küpsemisel lõhelaste kasvukiirus ning liha kvaliteet langevad, sest söödast saadavad<br />
toitaineid kasutatakse eeskätt mar<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> niisa arenguks ning kudemiseks valmistumiseks.<br />
Eriti tugevad muutused ilmnevad isastel forellidel, kelle nahk tumeneb <strong>ja</strong> muutub<br />
paksuks, soomused jäävad kõvasti kinni, lõuad pikenevad <strong>ja</strong> muutuvad konks<strong>ja</strong>ks, liha<br />
muutub heledaks <strong>ja</strong> selle rasvasisaldus väheneb. Lihasaagis väheneb, sest niisk visatakse<br />
koos sisikonnaga minema. Emaste <strong>kalade</strong> liha rasvasisaldus väheneb <strong>ja</strong> lihast kaob<br />
samuti punane pigment. Kuid emaste puhul kompenseerib osaliselt liha kvaliteedi<br />
langust neist saadav kalamari, mida saab müüa kaaviarina. Intensiivsel nuumamisel<br />
on <strong>Eesti</strong>s forelli suguline küpsemine 2–3 kg kehamassi juures tavaline. Seepärast on<br />
eelistatud kas kiirekasvulised, kuid hil<strong>ja</strong> küpsevad kalad, nn broilerid, kelle kasv veel<br />
ei pidurdu <strong>ja</strong> liha kvaliteet selles suuruses <strong>ja</strong> vanuses (kuni kolm aastat) ei halvene, või<br />
ainult emased kalad. Ainult emastest <strong>kalade</strong>st koosnevate kar<strong>ja</strong>de tootmiseks kasutatakse<br />
geneetilist manipulatsiooni. Sööma õppimise a<strong>ja</strong>l antakse vastsetele isassuguhormooni<br />
(4-metüültestosterooni) sisaldavat sööta, mille tagajärjel geneetiliselt emastest <strong>kalade</strong>st<br />
kujunevad funktsionaalselt isased (pööratud sooga isased) kalad. Nende „isaste” <strong>ja</strong><br />
normaalsete emaste <strong>kalade</strong> järglased on ainult emased (vt 4.12). Sellise manipulatsiooni<br />
47