Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool

Kalade geneetika ja aretus
Arvutame:
• selektsioonidiferents S = (604 + 692)/2 – 454 = 194 g,
• oodatav valikuedu R = 194 × 0,3 = 58 g,
• järgmise põlvkonna oodatav 1+ keskmine mass = 454 + 58 = 512 g.
Mida suurem on tunnuse h2 , seda efektiivsem on selektsioon ja suurem oodatav valikuedu
(kui h2 = 1, siis R = S; kui aga h2 = 0, siis R = 0!). Tuleb aga silmas pidada, et h2 väärtused ei ole põlvkonniti püsivad, vaid sõltuvad alleelisageduste ja keskkonna (kaladel
eelkõige temperatuur) muutustest. Seega tuleb hinnata h2 keskkonnas, kus tehakse valikut,
ning see kehtib ainult konkreetse populatsiooni/tõu kohta. Samas sõltub h2 väärtus
ka kala vanusest tunnuse fenotüübi määramise ajal, mistõttu ei saa näiteks samasuviste
kalade kehamassi h2 automaatselt üle kanda kolmesuviste kalade kehamassile. Tabelis 27
on toodud näiteid valikuedust kasvukiiruse osas mõnedel kalaliikidel.
Tabel 27. Näiteid kasvukiiruse valikuedust kaladel
Kalaliik
Keskmine
kehamass (g)
Valikuedu
põlvkonna kohta
(%)
Põlvkondade
arv
Autor
Vikerforell 4000 13,0 2 Gjerde, 1986
Vikerforell
(magevees)
1060–2600 7,9 2 Kause et al., 2005
Vikerforell
(merevees)
1050 4,9 2 Kause et al., 2005
Atlandi lõhe 4500 14,4 1 Gjerde, 1986
Atlandi lõhe 5700 11–15 3 Gjerde, 1986
Kärpsäga 400–600 12,0–18,0 1 Dunham, 1987
Kärpsäga 67 20 1 Bondary, 1983
Tilaapia 100 15 6 F. A. E. E. Eknath
Kisutš 250 10,1 4 Hersberger et al.,
1990
Dominantsusdispersiooni oluliseks erinevuseks V -st on see, et V ei pärandu, vaid
A D
luuakse igas põlvkonnas gameetide ühinemise tulemusena uuesti, sest meioosi käigus
vanemate genotüübid „lõhutakse“ ja moodustatakse järglastel uuesti erinevates kombinatsioonides
(st V sõltub diploidsest faasist ehk konkreetsete genotüüpide esinemisest
D
või puudumisest). Seetõttu ei saa V -d mõjutada valikuga, küll aga paarumistüübiga
D
(inbriiding või autbriiding) ja ristamisega. Oluline on silmas pidada, et V mõju tunnu-
D
sele on suurel määral juhuslik, mistõttu tulemust on raske prognoosida ja planee rida, sest
see sõltub alleelide juhuslikust kombineerumisest. Seetõttu on parim kala see, kellel on
õnneliku juhuse tõttu parim genotüüp.
Interaktsioonidispersioonist pärandub vaid väike osa inter- ja intrakromosomaalse
rekombinatsiooni tulemusena, suurem osa luuakse igas põlvkonnas uuesti (st sõltub mitme
lookuse genotüüpide kombinatsioonidest ehk koostoimest) ning seetõttu on seda
raske hinnata ja kasutada, sest pole teada, millised genotüüpide kombinatsioonid on
soovitavad.
155