Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kalade parasitaarhaigused<br />
se toodi see parasiit pärast II maailmasõda Ukrainasse koos valgeamuuriga Amuuri jõest.<br />
Edaspidi levis koos asustusmater<strong>ja</strong>liga kõigisse Euroopa maadesse.<br />
Haigustekita<strong>ja</strong> B. opsariichthys on valget värvi, keha koosneb arvukatest lülidest. On<br />
iseloomulik, et igas lülis on kaks sugukompleksi. Parasiidi pikkus on 10–30 cm, laius<br />
2–3 mm. Tema päis on südamekujuline, kahe sümmeetriliselt asetseva botriidiga (joonis<br />
55).<br />
Parasiidi areng toimub vaheperemehe (sõudiklase) osavõtul. Parasiidi munad koos kala<br />
ekskrementidega langevad veekogu põh<strong>ja</strong>, kus munas areneb koratsiid, kelle keha on<br />
kaetud ripsmetega. Nende abil liigub ta vees. Koratsiidi neelavad alla sõudiklased, kelle<br />
kehas areneb see 7–10 päevaga invasioonivõimeliseks protserkoidiks. Need koratsiidid,<br />
kes ei satu sõudiklasse, hukkuvad mõne päevaga. Kalad, eriti noorkalad, toitudes<br />
zooplanktonist, neelavad invadeeritud sõudiklasi <strong>ja</strong> nakatuvad botriotsefaloosi. Kala<br />
sooltorus areneb protserkoid 2–3 nädalaga suguküpseks helmindiks, kes pärast munade<br />
väljutamist hukkub. Parasiidi munad ei talu kuivamist <strong>ja</strong> ei pea vastu madalal temperatuuril.<br />
Vaheperemeheks võivad olla mitmed sõudiklaste liigid, sagedamini on selleks<br />
Cyclops’i perekonna liigid (joonis 56).<br />
Joonis 55. Botriotsefaloosi tekita<strong>ja</strong><br />
Bothriocephalus opsariichthys’e päis<br />
Botriotsefaloosi haigestuvad sagedamini karpkala, valgeamuur, hõbekoger, koger.<br />
Tiigima<strong>ja</strong>ndeis esineb haigus ainult samasuvistel karp<strong>kalade</strong>l, vanemad kalad on<br />
parasiidikand<strong>ja</strong>d. Esimene teade suurest <strong>kalade</strong> hukkumisest botriotsefaloosi tõttu tuli<br />
1955. aastal Hiinast. Haiged kalad on loiud, ujuvad veepinnal, ei toitu, on paisunud<br />
kõhuga. Parasiidid võivad massilise esinemise korral ummistada soolevalendiku. Soole<br />
limaskestale kinnitunult põhjustavad verevalumeid <strong>ja</strong> hemorraagilist põletikku ning<br />
eritavad toksilisi aineid, mis mürgitavad kala organismi.<br />
Haigust diagnoositakse episotoloogiliste andmete, kliiniliste tunnuste <strong>ja</strong> parasito loogilisel<br />
lahangul haigustekita<strong>ja</strong> liigi määramise põh<strong>ja</strong>l.<br />
Botriotsefaloosi tõrje seisneb parasiidi munade hävitamises tiigipõh<strong>ja</strong>de kuivatamisega <strong>ja</strong><br />
tabandunud <strong>kalade</strong> dehelmintiseerimises. Selleks on kõige sobivam granuleeritud ravimsööt,<br />
mis sisaldab 1% fenasaali. Söödetakse vastavalt va<strong>ja</strong>dusele, ka profülak tiliselt.<br />
134<br />
Joonis 56. Botriotsefaloosi tekita<strong>ja</strong> arengutsükkel
Change language