Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides<br />
damisega on <strong>Eesti</strong>s tegeldud vähemal või suuremal määral peaaegu 70 aastat. Alguses<br />
piirduti vaid haugimar<strong>ja</strong> inkubeerimisega, 1969. a alustati ka vastsete lühia<strong>ja</strong>lise<br />
(12–19 päeva) järelkasvatamisega.<br />
Haugi paljundamiseks püütakse varakevadel looduslikust veekogust või tiigist sugukalad<br />
<strong>ja</strong> paigutatakse sumpadesse või basseinidesse, isas- <strong>ja</strong> emaskalad eraldi. Mar<strong>ja</strong> võtmisega<br />
tuleks alustada veetemperatuuril üle 5 °C. Tavaliselt annavad emas kalad mar<strong>ja</strong> ilma<br />
eelneva ettevalmistuseta, mar<strong>ja</strong> ühtlasemaks <strong>ja</strong> kiiremaks valmimiseks saab aga süstida<br />
hüpofüüsi suspensiooni. Sobiv on haugi, latika või karpkala hüpofüüs kontsentratsioonis<br />
3–4 mg hüpofüüsi 1 kg kala elusmassi kohta. Hüpo füüsisüsti ettevalmistamine toimub<br />
samuti nagu karpkala puhul. Pärast hüpofüüsi süstimist valmib mari 1–2 ööpäeva jooksul.<br />
Mari lüpstakse kuiva vigastusteta email- või plastkaussi. Soovitavaks koguseks on üks<br />
liiter mar<strong>ja</strong> (100 000–120 000 mar<strong>ja</strong>tera) ühte kaussi. Kala kõhuosa kuivatatakse enne<br />
mar<strong>ja</strong>võtmist veest <strong>ja</strong> limast. Mari ei tohi kukkuda kõrgelt, kala suguava peab asetsema<br />
kausi serva lähedal. Et mari vabalt väl<strong>ja</strong> voolaks, peab kala pea asetsema kõrgemal kui<br />
sabaosa <strong>ja</strong> kõht olema veidi kumeraks painutatud. Mar<strong>ja</strong> väljutamiseks gonaadide eesmisest<br />
osast masseeritakse kergelt kala kõhtu. Küps mari voolab kala kõhuõõnest väl<strong>ja</strong><br />
peene joana. Tükiline verine mari tuleb enne vil<strong>ja</strong>stamist sule abil kausist eemaldada.<br />
Üleküpsenud, rohke ovariaal vedelikuga mari ei sobi inkubeerimiseks. Jahedas ruumis<br />
püsib haugi mari vil<strong>ja</strong>stumis võimeline 6–8 tunni vältel.<br />
Vil<strong>ja</strong>stamine toimub kuivmeetodil, kasutades vähemalt kolme kala niisa segu. Niisk<br />
peab olema valge, hapukooresarnase konsistentsiga. Ei sobi verine, sinaka või kollaka<br />
tooniga niisk. Enne veega kokku puutumist on niisas sisalduvad spermatosoidid<br />
liikumatud. Vees aktiveeruvad nad kuni nel<strong>ja</strong>ks minutiks. Haugilt va<strong>ja</strong>liku niisa koguse<br />
saamine väl<strong>ja</strong>lüpsmise teel võib olla raske. Sel juhul võib gonaadid eemaldada kala<br />
kõhuõõnest lahkamisega, tükeldada <strong>ja</strong> suruda läbi marli mar<strong>ja</strong> peale. Enne kasutamist<br />
on soovitav kontrollida niisa aktiivsust mikroskoobi abil. Kuiva probiiri kogutud niisk<br />
on 1–2 °C temperatuuril säilitatuna vil<strong>ja</strong>stamisvõimeline kuni 3 öö päeva. Pärast niisa<br />
lisamist segatakse mar<strong>ja</strong> linnusulega, valatakse peale looduslik või kraanivesi <strong>ja</strong> segatakse<br />
ettevaatlikult. Veekihi paksus mar<strong>ja</strong> peal peaks olema umbes 1 cm. Mari jäetakse rahus<br />
seisma umbes viieks minutiks, kuni spermatosoidid kaota vad aktiivsuse. Seejärel pestakse<br />
vil<strong>ja</strong>stunud mar<strong>ja</strong> kuni kleepuvuse kadumiseni. Õrnalt segades <strong>ja</strong> iga 10 minuti tagant<br />
vett vahetades kaob kleepuvus umbes tunni jooksul. Mari jäetakse paisuma, vahetades<br />
vett <strong>ja</strong> segades iga poole tunni tagant. Vee temperatuur peaks olema kogu protseduuri<br />
jooksul ühesugune. Paisuva mar<strong>ja</strong> kiht kausis ei tohiks olla üle 3 cm paks <strong>ja</strong> veekiht selle<br />
peal üle 10 cm. Mar<strong>ja</strong> täielikuks paisumiseks kulub 4–5 tundi. Pärast paisumist on ühes<br />
liitris 44 000–66 000 mar<strong>ja</strong>tera.<br />
Inkubeerimiseks kasutatakse Weissi pudeleid, mis sarnanevad karpkala paljundamisel<br />
kasutatavatega. Ühte 6–8liitrise mahuga pudelisse pannakse 2–3 liitrit paisunud mar<strong>ja</strong>.<br />
Inkubeerimise tulemused olenevad vee läbivoolust, temperatuurist <strong>ja</strong> hapniku sisaldusest.<br />
Veevool haudeaparaadis peaks olema kuni 2 l/min (algul soovitavalt väiksem),<br />
temperatuur 8–14 °C (4–6 °C juures enamik mar<strong>ja</strong> hukkub) <strong>ja</strong> hapniku sisaldus mitte<br />
alla 8 mg/l. Inkubeerimisel tuleks jälgida mar<strong>ja</strong> arengut <strong>ja</strong> regulaarselt eemaldada surnud<br />
mari. Inkubeerimise esimesel poolel, kuni silmtäpi staadiumini on mari väga tundlik <strong>ja</strong><br />
kadu kõige suurem.<br />
78
Change language