amave dros, warmoadgens ra biosferos Semadgenel nawils, adamiani Zlieraadamokidebuli garemo pirobebze. Aase magaliTad, uhaerod adamians SeuZlia iarsebosmxolod 3 wuTi, uwylod — 3 dRe, uWmelad — 30 dRe. arsebobs wylis, haerisa da sakvebisdasaSvebi pirobebis friad SezRuduli diapazoni. igive SeiZleba iTqvas garemosparametrebze: temperaturaze, wnevaze, sinotiveze, dasxivebaze da sxvadasxva fizikurivelebis mniSvnelobebze.sazogadoebis ganviTareba uSualod dafuZnebulia misTvis xelmisawvdom bunebrivresursebze. nebismieri ganviTareba SesaZlebelia mxolod im konkretuli “ekologiuri” daresursuli SezRudvebis farglebSi, romelTac buneba uwesebs sazogadoebas. faqtiuradsazogadoebis ganviTarebis etapebi emTxveva axali bunebrivi resursebis aTvisebisa dagaremoze zegavlenis ekonomikuri da teqnikuri meqanizmebis SemuSavebisa da danergvisetapebs.4.2.1. 2005 wlis 25 ianvars msoflio havis cvlilebebis samuSao jgufma gamoaqveynamoxseneba/rekomendacia “havis cvlilebis gamowvevis miReba”. 172 am mokle moxsenebis arsi,romelic Seadgina msoflios wamyvani politikosebis, biznesmenebisa da mecnierebisjgufma, SemdegSia: 10 weliwadSi, SeiZleba ufro nakleb droSi, kacobrioba miaRwevs imzRurbls, romlis Semdegac globaluri daTbobis procesebi Seuqcevadi gaxdeba.globaluri daTbobis arsi mdgomareobs dedamiwis atmosferosa da okeaneebis saSualotemperaturebis zrdis tendenciaSi, romelic aRiniSneba ukanaskneli aTwleulebisganmavlobaSi. iTvleba, rom saSualo globaluri temperatura mecxramete saukunisbolodan gaizarda 0.6 + 0.2 0 C. iTvleba agreTve, rom 2005 wlis winamdebare 50 wlisganmavlobaSi am daTbobis udidesi nawili iyo ganpirobebuli adamianis saqmianobiT.naxSirorJangisa da sxva saTburi gazebis mzardi raodenoba wiaRiseuli sawvavis wvisSedegad, iseve rogorc soflis meurneoba, miwis zedapiris gaSiSvleba da adamianis sxvaqmedeba ganixileba rogorc daTbobis ZiriTadi komponentebi.samuSao jgufi uaRresad TavSekavebulia Tavis daskvnebSi. am daskvnebis Sesabamisad —“am saSiSroebis winaSe mobilizaciis SeuZleblobis fasi SesaZlebelia uaRresad maRaliiyos. mxolod ekonomikuri zarali Zalze didi iqneba — rac ufro da ufro damangreveli daxSiri gaxdeba amindis iseTi eqstremaluri movlenebi rogorebicaa wyaldidoba, gvalva —mTeli Temebi, qalaqebi, kunZulovani saxelmwifoebi dazaraldebian an daitborebian zRvisdonis awevasTan erTad; sasoflo-sameurneo warmoeba Seferxdeba. [am procesis] socialurida adamianuri Rirebuleba etyoba ufro maRali iqneba da moicavs masobrivsikvdilianobas, daavadebebis gavrcelebasa da uaRresad gaZlierebas, mosaxleobisiZulebiT gadaadgilebas da cxovrebis xarisxis mkafiod gamoxatul dacemas. gavlenaekosistemebsa da biomravalferovnebaze, agreTve, gamanadgurebeli iqneba”. 173 moxsenebisavtorebi aseve dasZenen, rom havis saSiSi cvlilebis Tavidan acileba unda ganixilebodessazogadoebis keTildReobis iseTsave wanamZRvrad, rogorc erovnuli usafrTxoebaa.rasakvirvelia adamianis sazogadoebisa da bunebrivi garemos urTierToba arasodes aryofila maincdamainc mowesrigebuli. kacobriobis istoriis manZilze mis moSlasgamouwvevia mravali civilizaciis daRupva da dResac es faqtori gadaSenebis safrTxiswinaSe ayenebs, magaliTad, sub-saharis regionis zogierT qveyanas.amave dros es pirveli SemTxvevaa, rodesac am urTierTobis mougvarebloba ganixilebarogorc kacobriobis keTildReobisa da TviT arsebobis uSualo safrTxe. faqtiuradlaparaki imazea, rom adamianisa da bunebis urTierTobis mougvarebloba gadaiqcaglobalur ekologiur problemad, romlis gavlena civilizaciiis stabilurganviTarebaze daaxloebiT iseTivea, rogorc birTvuli omis saSiSroeba. e.i. gamoCndakidev erTi faqtori, romelic aerTianebs kacobriobas gadaSenebis SiSis safuZvelze.ekologiuri problema — nebismieri movlenebi, romelic ukavSirdeba adamianis SesamCnevgavlenas bunebriv garemoze da bunebis ukureaqcias am qmedebaze, sazogadoebisaTvissasicocxlo mniSvnelobis Sesabamisi SedegebiT, romelic ganpirobebulia bunebrivifaqtorebiT (stiqiuri ubedureba, havis anomaliebi, cocxali organizmebis masobriviararegulirebuli migraciebi, infeqciuri daavadebebis pandemiebi da a.S.).birTvuli omis saSiSroebam, miuxedavad misi realobisa, ver moaxerxa gadamwyvetikoreqtivebis Setana globaluri politikuri urTierTobis sistemaSi. dRes is iseveaqtualuria, rogorc civi omis dros, Tumca rogorc aseTi, naklebad aRiqmeba. amave dros,am problemis arseboba da gadaWra, aseTuise adamianis neba-survilzea damokidebuli da mis94
kontrols eqvemdebareba.rac Seexeba globalur ekologiur problemas, aq sazogadoebis kontrolseqvemdebareba mxolod procesebis is nawili, romelic uSualod mis farglebSi iqnainicirebuli. mas Semdeg, rodesac isini xvdebian bunebriv garemoSi, maTze uSualokontroli faqtiurad SeuZlebelia.ufro farTo gagebiT, bunebasTan urTierToba ar qmnis axal problemebs, is ubralodaaSkaravebs (Tumca friad damaxinjebuli <strong>for</strong>miT) im problemebs, romlebic ukve arsebobenadamianis sazogadoebis SigniT. problema SeiZleba “Cacxres” sakmao drois manZilze,mogvianebiT aRmocendes saxecvlili, gazviadebuli, Tavisi Casaxvis adgilidan sakmaodmoSorebiT, raTa Tavze daatydes imaT, visac is ar Seuqmnia.magaliTisaTvis, msoflioSi arsebuli erT-erTi yvelaze mniSvnelovani problemaaatmosferos ozonis SreebSi xvrelebis arseboba dedamiwis Crdilo da samxreTi polusebisTavze. mavne nivTierebebi (freoni, winaT masobrivad gamoiyeneboda samacivrodanadgarebsa da aerozolebSi), romlebic 21-e saukunis dasawyisSi moqmedeben am xvrelebisganviTarebaze, warmoiqmnen adamianis cxovelqmedebis Sedegad gasuli saukunis 60-ianwlebSi ZiriTadad ganviTarebad msoflioSi. e.i. laparakia rRvevaze problemis realurCasaxvasa da mis warmoCenas Soris, romelic moiTvlis ramdenime aTeul weliwadsa daaTasobiT (samxreTi polusis SemTxvevaSi aTiaTasobiT) kilometrs.mxolod SedarebiT mcire, lokaluri procesebis Sedegebi uSualod moqmedebs maTze,visac maT SeqmnaSi brali miuZRviT (magaliTad, glexi, romelic sakuTari saxlis Tavzeferdobze xeebs Wris, imisTvisac unda iyos mzad, rom adre Tu gvian es ferdobi am saxlzeCamowveba). isini ki, vinc did, xSirad regionaluri masStabis procesebis warmoqmnazeageben pasuxs, sazogadod did mogebas Souloben (magaliTad, im kompaniebis aqciebismflobelebi, romlebic tropikuli tyeebis eqspluatacias ewevian).amitom, im SemTxvevaSic, rodesac sazogadoebrivi ganviTarebis krizisebi erTi SexedviTSesaZloa bunebrivi faqtorebiT iyos ganpirobebuli, maTi realuri mamoZravebeli Zalasocialur-ekonomikuria. Sesabamisad adamianisa da bunebis urTierTobis TvalsazrisiTyvelaze mniSvnelovania ara sazogadoebis bunebaze zegavlenis moklevadiani xiluliSedegebi, aramed bunebrivi garemos saSualo da grZelvadiani reaqcia adamianis qmedebaze.globaluri ekologiuri problemis mizezebi sakmaod kargadaa cnobili (Tu gaazrebuliara) — sazogadod aRiarebuli (da dReisaTvis yvelaze warmatebuli) sazogadoebriviganviTarebis modeli dafuZnebulia rogorc mTliani, aseve erT mosaxleze materialurimoxmarebis uwyvet zrdaze. es is modelia, romelmac warmateba moutana dRevandel wamyvanglobalur moTamaSeebs. dRes is moiazreba rogorc globalizaciis winapiroba da xdebamisi SeTavazeba (Tu Tavze moxveva) ganviTarebadi qveynebisaTvis.naTelia, rom aseTi tipis ganviTareba SesaZlebelia mxolod im SemxvevaSi, Tu isdafuZnebulia bunebrivi resursebis (cocxali bunebis resursebis CaTvliT) moxmarebisSesabamis zrdaze. dRemde es procesi SeizRudeboda mxolod adamianis gankargulebaSiarsebuli am resursebis mopovebis teqnikuri saSualebebis SesaZleblobebiT.amave dros, adamianis sazogadoebis resursuli margi qmedebis koeficienti uaRresaddabalia — mopovebuli bunebrivi resursebis 95-97% ikargeba iqamde, sanam aRwevs saboloomomxmarebels. es danakargi, romelic xvdeba bunebriv garemoSi, iwvevs materialuri,energetikuli, in<strong>for</strong>maciuli nakadebis daTrgunvas globaluri ekosistemis farglebSi,iwvevs mis degradacias. saboloo jamSi, kacobrioba awydeba sasrul fizikur sivrceSi(planeta dedamiwa) arsebul sasrul resursul bazaze dafuZnebuli ganuwyvetelimaterialuri zrdis logikurad gadauWrel amocanas.ukve dResdReobiT kacobriobis aramdgradi ganviTarebis moTxovnilebebi aRematebaglobaluri ekosistemis potencials. ukanaskneli saukune naxevris manZilze mosaxleobisraodenoba dedamiwaze gaizarda daaxloebiT oTxjer, xolo dawola bunebriv garemoze100-jer.adamianis qmedeba amcirebs bunebrivi garemos asimilaciur da regeneraciul unars imdonemde, rodesac es ukanaskneli kargavs adamianis sazogadoebis sasicocxlomoTxovnilebebis uzrunvelmyofelis Tvisebebs.ufro martivad — adamianis sazogadoebis funqcionirebis Sedegad bunebriv garemoSiimdeni narCeni xvdeba, rom iq TviT adamianis adgili aRar rCeba.sxvaTa Soris, zemod moyvanili argumenti imaze metyvelebs, rom sazogadod aRiarebuliprincipuli mizani — saboloo jamSi yvelam dedamiwaze icxovros daaxloebiT ise, rogorcganviTarebuli qveynebis mosaxleoba cxovrobs dRes, principulad miuRwevelia. dedamiwisbiosferos “wyalwyva” — anu misi unari gauwios winaaRmdegoba gare dawolas gadagvarebisgareSe, gadailaxeba iqamde, vidre es procesi ramdenadme Sors wava. 17495
- Page 1 and 2:
socialur mecnierebaTa seriamsofliop
- Page 3:
s a r C e v iSesavali .............
- Page 6 and 7:
situaciis arseboba, Tavis mxriv, am
- Page 8 and 9:
globalizacia — ori antagonisturi
- Page 10:
(informacia), vidre ramdenime aTeul
- Page 13 and 14:
TanamSromlobas. faqtiurad SesaZlebe
- Page 15 and 16:
1.3. msoflio politikis Teoriebi1.3.
- Page 17 and 18:
TanamSromlobaze uaris Tqma sul ufro
- Page 19 and 20:
danarCeni msofliosagan gansxvavebiT
- Page 21 and 22:
meqanizmebi ubralod ar arsebobs;•
- Page 23 and 24:
idga zemoT daxasiaTebul “piramidu
- Page 25 and 26:
amocanebis gadasaWrelad. 37es ar ni
- Page 27 and 28:
dacema, pirvel rigSi, materialuri d
- Page 29 and 30:
ealurad globaluri iyo. isini, isevd
- Page 31 and 32:
mSeneblobis procesSi klasobrivi brZ
- Page 33 and 34:
dolaris daxmareba miiRo.sainteresoa
- Page 35 and 36:
sistemas da gamoiwvia britaneTis im
- Page 37 and 38:
miekuTvneboda (ix. danarTi 3.1 da 3
- Page 39 and 40:
TiTqmis mTlianad ugulvebelyos is pr
- Page 41 and 42:
2.2.5. meore globalizaciis dros gag
- Page 43 and 44: gakeTeba (iaponia). meore mxriv, er
- Page 45 and 46: ac saboloo jamSi qmnis sistemis des
- Page 47 and 48: laparakia imaze, rom romelime calke
- Page 49 and 50: mmarTvelobis principebis adaptacia
- Page 51 and 52: matareblebi arian. ukve es faqti aq
- Page 53 and 54: warmoadgens nebismieri warmatebuli
- Page 55 and 56: koloradosa da vaiomingis nawilebi.
- Page 57 and 58: xSirad faqtiurad kulturuli misioner
- Page 59 and 60: dasawyisSi oficialurad TviT aSS-ma
- Page 61 and 62: mosaxleobis 20%, romelic yvelaze md
- Page 63 and 64: sruli liberalizaciis Sesaxeb faqtiu
- Page 65 and 66: gansxvavebebi, ganpirobebuli maTi e
- Page 67 and 68: urTierTobaSi.3.4. zemoT aRwerili pr
- Page 69 and 70: evri qveynisaTvis zemoT aRwerili ti
- Page 71 and 72: aSS saerTaSoriso daxmarebis naxevar
- Page 73 and 74: aSkarad sWarbobs evrogerTianebis ne
- Page 79 and 80: meore — Tanamedrove sabrZolo saSu
- Page 81 and 82: SeuZliaT, an ar awyobT efeqturi Ron
- Page 83 and 84: amoiwura.cnobili ebraeli moRvawe,
- Page 85 and 86: masze agebuli civilizaciis sistemur
- Page 87 and 88: eJimi mravali wlis manZilze xels uw
- Page 89 and 90: mxolod SedarebiT mcire nawils Seexo
- Page 91 and 92: daavadebebiT. am konfliqtSi monawil
- Page 93: naxevar saukunes moiTvlis. principS
- Page 97 and 98: • faqtiurad nebismieri gadawyveti
- Page 99 and 100: 4.2.3. globalur doneze aseTi tipis
- Page 101 and 102: krizisebisagan, rom rodesac bazari
- Page 103 and 104: sabWoTa kavSirma gamomdinare nawilo
- Page 105 and 106: usafrTxoebis erT-erTi ZiriTadi elem
- Page 107 and 108: Microsoft-is top-menejerebs). sadac
- Page 109 and 110: veb-gverdebs; xolo Google-m 2006 we
- Page 111 and 112: saxiT, amerikis moqmedeba SedarebiT
- Page 113 and 114: organizaciebis da a.S.amave dros, r
- Page 115 and 116: 2 termini globaluri mainc uamravi s
- Page 117 and 118: 61 ssrk-s SemTxvevaSi etyoba misi g
- Page 119 and 120: 30-jer naklebia, vidre saavtomobilo
- Page 121 and 122: SesaZlebelia faqtiurad nebismieri s
- Page 123 and 124: however powerful, can become transn
- Page 125 and 126: 2. Does not matter in what sphere o
- Page 127 and 128: system, which leads to restoration
- Page 129 and 130: On the other hand, in the late 19 t
- Page 131 and 132: traceable here, technological compo
- Page 133 and 134: extremist than terrorists themselve
- Page 135 and 136: human rights is routine. 24The situ
- Page 137 and 138: Transformation of Islam, as the rel
- Page 139 and 140: countries, where the government and
- Page 141 and 142: Of course if the developed world ma
- Page 143 and 144: (including affiliated agencies and
- Page 145 and 146:
including legal acts, represents re
- Page 147 and 148:
passed by its more successful prede
- Page 149 and 150:
principle should possess some cultu
- Page 151 and 152:
coherent and purposeful than before