Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VABA LIIKUMINE did kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramiseks” eelnõu. Nimetatud õigusaktide vastuvõtmine sõltub uue tarbijakaitseseaduse vastuvõtmisest, mille eelnõu on Riigikogu menetluses ning mille jõustumise ajaks on planeeritud 1. juuni 2003. Veterinaar- ja muud ravimid Enamik veterinaar- ja muid ravimeid käsitlevate ELi õigusaktide põhimõtteid on Eesti õigusaktidesse juba üle võetud. Eesti õigusaktide aluseks on selles valdkonnas ravimiseadus ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus. Valdkonna õigusaktid viiakse täielikult acquis’ga vastavusse ravimiseaduse muudatuse jõustumisega 2004. aastal ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmisega 2003. aasta II poolaastal. Kemikaalid ja ohtlikud ained Eestis harmoneeritakse kemikaale käsitlev acquis’ kemikaaliseaduse (12. veebruaril 2003. aastal vastu võetud kemikaaliseaduse muutmise seadus näeb ette Mürgistusteabe Keskuse loomise) ning sellest tulenevate alamastme õigusaktidega. Kemikaalide valdkonnas on Eestil veel osaliselt täitmata mitmed ELi liikmesriigi staatuseks vajalikud õigusloome kohustused. Näiteks tuleb välja töötada õigusaktid häid laboritavasid käsitlevate õigusaktide harmoneerimiseks ning mürgistuste ja traumade arvelevõtmiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks, kaasajastada tuleb uuest ainest teavitamise õiguslik alus. Biotsiididealase acquis’ harmoneerimiseks tuleb 2003. aastal vastu võtta biotsiidiseadus ja selle rakendusaktid, mis hakkavad reguleerima biotsiidide käitlemise ohutust, sealhulgas registreerimist, klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist. Õigusaktide jõustumine on planeeritud 2004. aasta algusesse. Lähteained Eestis on lähteainete valdkond harmoneeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadusega. Asjakohased Eesti õigusaktid viiakse täielikult acquis’ga kooskõlla narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmisega eeldatavalt 2003. aasta II poolaastal. Kristallklaas Kristallklaasi käsitlevad ELi õigusaktid harmoneeritakse 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljatöötatava Vabariigi Valitsuse määrusega “Nõuded kristallklaasi toodetele”. 5. MÕJUD ELiga ühinemise mõju tööstusele on enne lõplikku ühinemist raske hinnata. Eri tööstusharude puhul saab rääkida erinevatest mõjuritest, mis tulenevad muutuvatest kaubandussidemetest, neid reguleerivatest õigusaktidest ja tööstusharu eripärast. Üldine seisukoht senini tehtud uurimuste põhjal on, et ELiga ühinemine toob kaasa suurema kaubavahetuse ja investeeringute kasvu. ELiga liitumisel tuleb Eestil üle võtta ELi väliskaubandusreziim, millega kaasneb: ELis kasutatavate tollimaksude rakendamine kolmandate riikide suhtes; seniste vabakaubanduslepingute kaotamine või läbivaatamine (vt seletuskirja VII osa 26. jagu “Välissuhted”) riikide suhtes, kes ei astu Eestiga ühel ajal ELi (näiteks Ukraina). 102
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VABA LIIKUMINE Vabakaubanduslepingute kaotamine vähendab Eesti eksportijate hinnaeelist neil turgudel, mis omakorda võib avaldada tuntavat negatiivset mõju nii ekspordile kui ka tootmismahtudele. Ühinemisest saavad suuremat kasu kaasaegsed ekspordiettevõtted (tekstiili-, toiduaine-, puidu-, elektroonika ja masinaehituse sektoris), kuna kaubandustõkete kadumine ELi piires soodustab kaubavahetust. Samas suurenevad kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ning väheneb konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Samuti võib eeldada, et stabiliseeruvad Eesti üldised investeerimisolud, mis mõjub positiivselt Eesti konkurentsivõimele. Seoses kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumisega ELis paraneb ressursside kättesaadavus. Liitumise negatiivsetest mõjudest võib välja tuua, et kolmandate riikide impordile hakkavad kehtima ELi piirangud. Tekib kaubavahetust ümbersuunav efekt. Imporditud tooraine on oluline näiteks söe- ja terase-, tekstiili-, farmaatsia-, elektroonika- ja autotööstusele, kus see muutub pärast liitumist kallimaks. Liitumise järel võib olla raskem otse importida Kagu- Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast või USAst. ELi nõuete täitmine nõuab Eesti ettevõtetelt suuri investeeringuid, mis paratamatult kajastuvad ka toote hinnas. Kõrgem hind aga tähendab Eesti toodete konkurentsivõime kaotust. Samas on toodete vastavus üldkehtestatud ohutusnõuetele tarbijate huvides. 6. RAKENDAMINE Riigihangete seaduse rakendamise üle teostab järelevalvet Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigihangete Amet. Tehnilise normi ja standardi seaduse alusel on Eesti riikliku standardiorganisatsioonina 2000. aastal asutatud Eesti Standardikeskus. Eesti Standardikeskus on selle liikmeid esindav mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Eesti Standardikeskuse prioriteet on saavutada Euroopa standardiorganisatsioonide Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) liikmestaatus 2003. aastal. Vastavushindamise rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse kohaselt annab isikutele õiguse tegutseda tunnustatud asutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuv komisjon. Samuti vastutab ministeerium tunnustatud asutuste teavitamise eest. Eesti riiklikuks akrediteerimisasutuseks on Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus, kelle ülesanne on akrediteerida katse- ja kalibreerimislaboreid ning inspekteerimis- ja sertifitseerimisasutusi. Oma töös juhindub Eesti Akrediteerimiskeskus Euroopa standardite seeriate 17000 ja 45000 nõuetest. Alates 2000. aasta juunist on Eesti Akrediteerimiskeskus Euroopa akrediteerimisalase koostööasutuse EA (European Co-operation for Accreditation) täisliige. Eesti vastavushindamistulemuste rahvusvahelise tunnustuse saavutamiseks taotleb akrediteerimiskeskus liitumist Euroopa akrediteerimisasutuste mitmepoolse vastastikuse tunnustamise leppega (Multilateral Agreement of European Co-operation for Accreditation). Metroloogia valdkonnas vastutab rakendamise eest mõõteteenistus, mis hõlmab riiklike ja eraõiguslike mõõtmiste jälgitavust tagavaid ja mõõtevahendite metroloogilist kontrolli 103
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54: III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56: III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58: III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60: III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62: III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64: III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 69 and 70: III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72: III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73: IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77: V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81: VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85: VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88: VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 101: VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 107 and 108: VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 131 and 132: VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 137 and 138: VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 145 and 146: VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Page 245 and 246:
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
Page 261 and 262:
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?