Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMINE 5. MÕJUD Tubakaaktsiisi tõstmine Detsembris 2002 koostas Eesti Konjunktuuriinstituut uurimistöö Eesti majandusele tubakaaktsiisi harmoneerimisega kaasnevate muutuste kohta. Nimetatud uurimuse kohaselt kallineb sigarettide aktsiisimäära tõstmise korral sigaretipakk aastas keskmiselt 9,8% (arvestades tootjahinna kasvu). Statistikaameti andmetel tarbib tubakatooteid Eesti elanikkonnast ligi 420 000 inimest. 2001. aastal oli Statistikaameti andmetel leibkonnaliikme keskmine sissetulek 27 468 krooni ning leibkonnaliige kulutas tubakatoodetele keskmiselt 436 krooni ehk 1,6% sissetulekutest. Kui nüüd tõsta sigarettide aktsiisimäära, siis aastaks 2010 peab suitsetav leibkonnaliige oma kulutusi tubakatoodetele suurendama 2,4%ni sissetulekutest (olenemata reaalsissetuleku kasvust) ehk 50%, kui ta soovib suitsetada sama palju samaväärseid sigarette. Seega on liiga kiire hinnatõus ebaproportsionaalne sissetulekute kasvuga ja vähendab elanike ostujõudu. Sigarettide aktsiisimäära järsu tõstmise tulemusel suureneb ka disproportsioon naaberriikide (eriti Venemaa) sigarettide aktsiisimääradega. 2001. aastal oli Venemaa sigarettide aktsiisimäär sõltuvalt toote margist (5 erinevat marki) 11,2 kuni 35,4 krooni 1000 filtriga sigareti kohta ning 4,1 krooni 1000 filtrita sigareti kohta. Lisandus maksumärgi hind 4 senti sigaretipakilt. Seega erines 2001. aastal Eestis kehtiv aktsiisimäär Venemaal kehtivast aktsiisimäärast odavate filtriga sigarettide puhul 20,5 korda ning kallimate sigarettide puhul 10,2 korda. Samas piirneb Venemaaga üks Eesti probleemsemaid maakondi Ida-Virumaa, kus 2000. aastal moodustas leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek vaid 74,6% riigi keskmisest ning kus töötuse määr on 21,1% (Eesti keskmine oli 13,7%), seega on Ida-Virumaa elanikel keskmisest rohkem põhjust tarbida salasigarette. Kui riigil on raskusi salatubaka tootmise, levitamise ja müügi kontrolli all hoidmisega, toob see kaasa ka Eesti turule illegaalselt toodavate tubakatoodete kvaliteedi languse, mis võib pikemas perspektiivis osutuda äärmiselt ohtlikuks suitsetajate tervisele. Sigarettide kallinemise tulemusel hakkavad suitsetajad tarbima odavama hinnakategooria või salakaubana sissetoodud sigarette, langeb tarbitavate sigarettide kvaliteet ning suurenevad riigi kulutused tervishoiule. Sotsiaalministeeriumi andmetel moodustas 1998. aastal suremus suitsetamisest tingitud haigustesse juba 19% kõigist surmadest ning suitsetamisest tingitud haiguste raviks moodustasid Haigekassa kogukulud 193 miljonit krooni ehk 7% kogu raviteenuste eelarvest. Eespool nimetatud mõjude stabiliseerimiseks on Eesti saanud ELilt üleminekuperioodi, mille kohaselt võib Eesti suitsetamistubakale ja levinuima hinnakategooria sigarettide jaehinnale aktsiisi alammäära kohaldamise edasi lükata kuni 31. detsembrini 2009, viies järk-järgult oma kehtivad aktsiisimäärad vastavusse direktiivides sätestatud aktsiisi üldise alammääraga. Maksuvaba kaubanduse kaotamine laevadel Maksuvaba kaubanduse kaotamise küsimus on olnud aktuaalne alates liitumisläbirääkimiste algusest. ELi siseselt lõpetati maksuvaba kaubandus 30. juunil 1999 pärast kuue ja poole aastast üleminekuperioodi alates ühtse siseturu loomisest 1. jaanuaril 1993. ELiga liitumisel peavad maksuvaba kaubanduse laevades ja lennukites, sadamates ja lennujaamades lõpetama ka kõik liituvad riigid. Välisministri 1999. aasta novembri käskkirjaga moodustati <strong>Välisministeerium</strong>i, Teede- ja Sideministeeriumi, Majandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajatest töögrupp, kelle ülesandeks oli analüüsida maksuvaba kaubanduse kaotamise mõjusid Eesti 208
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMINE majandusele ning esitada valitsusele ettepanekud Eesti seisukohtade kohta liitumisläbirääkimistel. Maksuvaba kaubanduse mikromajanduslike mõjude väljaselgitamiseks tellis <strong>Välisministeerium</strong> firmalt KPMG uuringu, mis valmis jaanuariks 2001. Oma positiivse hinnangu uuringu tulemustele andis Eesti Pank, lisades sellele makromajandusliku prognoosi. KPMG uuringu järeldustest selgub, et ei ole põhjust arvata, nagu põhjustaks maksuvabastuse kadumine drastilist muutust Eestit külastavate turistide ostukäitumises. Maksuvaba kaubanduse lõppemine Tallinn-Helsingi liinil vähendab küll laevaliinide kaubanduselt saadavat kasumit ja tõstab nähtavasti pardakaupluste hinnataset, kuid sellisel juhul suundub ostunõudlus veelgi enam Eesti siseturule. Aktsiisialuste kaupade hinnavahed jäävad märgatavaks ka pärast Eesti aktsiisimäärade viimist ELis nõutavale miinimumtasemele, mis säilitab ostuturistide motivatsiooni Eestit külastada. Peale selle muutuvad ELi siseselt kaasavõetava alkoholi ja tubaka kogusepiirangud märkimisväärselt liberaalseteks ja see suurendab veelgi ostureisist saadavat majanduslikku kasu. Lisaks on Eesti ja Tallinn turismiobjektidena muutunud üha populaarsemaks ja tõmbavad turiste ligi ka muude positiivsete omaduste kui madala hinnatasemega. Kaupade müügi suurenemine siseturul toob riigieelarvesse lisatulu aktsiisi ja käibemaksuna. Ka liikmesriikide senine praktika näitab, et laevafirmade kardetud probleemid ei ole tegelikkuses tõstatunud. Maksuvaba kaubanduse lõppemise tõttu ei ole ükski laevaliin oma tegevust peatanud, piletihinnad on tõusnud väga mõõdukalt (3–8%) ja reisijate arvukuse langus on jäänud kardetust mitmekordselt väiksemaks. Samuti jätkatakse kaubandustegevusega nii laevadel, sadamates kui ka lennujaamades. Kohati on suurendatud koguni müügipindasid. Hinnatase endistes maksuvabades poodides on jäänud enam-vähem samale tasemele. Eestiga seoses on oluline märkida, et uuest olukorrast võitsid madala maksumääraga riigid ja kaotasid mõningal määral kõrge maksumääraga liikmesriigid. Tihedat konkurentsi Läänemere laevaliikluses arvestades ei ole tõenäoline, et laevafirmad tõstavad järsult piletihinda. Vaatamata Ahvenamaa alalisele erandile säilitada maksuvaba kaubandus, ei ole see Eesti suhtes diskrimineeriv. Liitumise järel on ka Eesti laevadel võimalik Skandinaavia laevafirmadega samadel tingimustel külastada näiteks Tallinn-Stockholm liinil Mariehamni sadamat ja jätkata seega sellel liinil maksuvaba kaubandust. Sellest kõrvalepõikest tulenev aja- ja ressursikulu on suurusjärgult võrreldav Helsingi-Stockholmi vahel kurseerivate laevade lisaväljaminekutega. Lisaks KPMG tehtud uuringule telliti huvigruppide eestvedamisel samalaadne uuring audiitorfirmalt Ernst & Young, kelle järeldused maksuvaba kaubanduse kaotamise mõjudest Eesti majandusele olid tunduvalt pessimistlikumad. Audiitorfirma hinnangul kaotab Eesti majandus maksuvaba kaubanduse likvideerimisel ligikaudu 2–3 miljardit krooni aastas. Riigile käibe- ja aktsiisimaksu tasumise tõttu on laevafirmad sunnitud tõstma märkimisväärselt piletite hindu, mis viib märgatava turistide arvu vähenemiseni ja see omakorda laevaliikluse mahu vähendamiseni kuni ühe parvlaeva liiklemiseni Tallinn–Helsingi liinil. Ahelreaktsioonina kannataks kogu Eesti turismimajandus, sealhulgas hotellid, kauplused, restoranid, ravilad, kultuuriasutused ja transpordiettevõtted. Nimetatud uuringu järeldustele ja selles kasutatud metoodikale telliti hinnang Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Majandusministeeriumilt, Teede- ja Sideministeeriumilt, Statistikaametilt, Veeteede Ametilt ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnalt. Audiitorfirma uuringust leiti mitmeid ebatäpsusi ning valdavalt ei nõustunud hinnangu andjad uuringu järelduste ja metoodikaga, leides need olevat liialt tellijakesksed ja ühekülgsed. 209
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 157 and 158: VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 163 and 164: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 181 and 182: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200: VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 207: VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 213 and 214: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218: VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 223 and 224: VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 235 and 236: VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 251 and 252: VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 261 and 262:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?