Seletuskiri - Välisministeerium

I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE
Teise samba raames tehakse koostööd välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Valdkond hõlmab
kõiki liidu julgeoleku küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja
lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. ELi lepingu kohaselt on
ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine,
mille lõpptulemus oleks ühiskaitse. Eesmärke viiakse ellu järgmiste meetmetega:
määratakse kindlaks ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised, tehakse
otsuseid ühisstrateegia kohta (oma laadilt poliitilised), võetakse vastu ühismeetmeid (on
liikmesriikidele siduvad nende seisukohavõttude ja talitusviiside suhtes), võetakse vastu ühisseisukohti
(ei ole siduvad, kuid liikmesriigid peavad tagama oma poliitika vastavuse nendele)
ning tugevdatakse liikmesriikide süstemaatilist koostööd poliitika elluviimisel. ELi õiguses
Amsterdami lepinguga tehtud muudatustega seoses võib EL ka teise samba valdkonnas
sõlmida lepinguid kolmandate riikidega ning osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides.
Maastrichti lepingu kohaselt kuulus kolmandasse sambasse koostöö justiits- ja siseküsimustes.
Koostöö raames käsitleti eelkõige varjupaigaõigust, välispiiride ja immigratsiooni
kontrolli, tollikoostööd ja politseikoostööd võitluses raskete kuritegude vastu ning õigusalast
koostööd kriminaal- ja tsiviilasjades.
Amsterdami lepinguga tehtud muudatuste järel koosneb kolmas sammas politseikoostööst ja
õigusalasest koostööst kriminaalasjades. Koostööga soovitakse kaitsta kodanike vabadust,
turvalisust ja õigusi. Esmajärjekorras võideldakse organiseeritud ja muu kuritegevuse,
eelkõige terrorismi, inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegude, ebaseadusliku uimasti- ja
relvakaubanduse ning korruptsiooni ja pettuste vastu. Seatud eesmärkide elluviimisel on
nõukogu volitatud vastu võtma ühisseisukohti (õiguslik staatus ebaselge), raamotsuseid
liikmesriikide õigusnormide ühtlustamiseks (täitmiseks kohustuslikud, kuid mitte vahetult
kohaldatavad), eesmärkidega kooskõlas olevaid otsuseid (täitmiseks kohustuslikud, kuid
mitte vahetult kohaldatavad) ning kehtestada konventsioone (võivad olla täitmiseks kohustuslikud,
kuid alles pärast ratifitseerimist).
Nice’i lepinguga rajati Eurojust, mis aitab kaasa õigusalase koostöö arendamisele ja asjakohaste
uuringute tegemisele. Eurojusti koosseisu kuulub üks kohtunik või prokurör igast
liikmesriigist ning Eurojusti ülesanne on koordineerida siseriiklike asutuste tööd ELi kolmanda
samba koostöö vallas.
2. oktoobril 1997. aastal kirjutati Amsterdamis alla lepingule, mis jõustus 1. mail 1999 ning
millega tehti ELi asutamislepingus järgmised olulised muudatused:
kolmandasse sambasse kuulunud siseriiklikud küsimused ja õigusalane koostöö (asüüli-,
immigratsiooni- ja ELi välispiiride kontrolli küsimused) viidi üle esimesesse sambasse
ja lisati EÜ asutamislepingusse. Kolmandasse sambasse jäi vaid politseikoostöö ja õigusalane
koostöö kriminaalasjades. Muudatusega suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi
roll kõnealuses valdkonnas;
Amsterdami lepingu protokolliga lisati ELi õigustikku Schengeni leping, mille eesmärk oli
saavutada isikute vaba liikumine ELi territooriumil, kaotades üksikisikute kontrolli
sisepiiridel;
EÜ asutamislepingu sotsiaalpeatükki lisati Inglismaa mõjul Maastrichti lepingust välja
jäänud sotsiaalharta ning seda valdkonda üksikasjalikult reguleeriv protokoll;
kuna Amsterdami leping ei reguleerinud mitmeid tähtsaid võimaliku laienemise küsimusi,
on äärmiselt oluline 1. veebruaril 2003. aastal jõustunud Nice’i leping, millega
muudeti ELi lepingut ning EÜ ja EURATOMi asutamislepinguid;
23