Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND määratakse lisas II/2 järgmised liigid, millele Eesti võib lubada jahti pidada: Corvus corone (hallvares), Corvus frugilegus (künnivares), Turdus pilaris (hallrästas), Larus marinus (merikajakas), Larus canus (kalakajakas), Larus ridibundus (naerukajakas), Larus argentatus (hõbekajakas), Anser albifrons (suur-laukhani), Somateria mollissima (hahk), Clangula hyemalis (aul), Melanitta nigra (mustvaeras), Bucephala clangula (sõtkas) ja Bonasa bonasia (laanepüü). Nimetatud liigid on Eestis jahiulukite loetelus ning nende liikide Eesti asurkondade majandamine reguleeritud jahipidamisega ei kahjusta nende populatsioonide säilimist. Linnudirektiiv keelustab looduslike linnuliikide elusate või surnud isendite, nende selgelt eristatavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ning muu müügiga seotud tegevuse. Direktiivi lisas III on loetletud linnuliigid, kelle puhul eespool nimetatud tegevus on lubatud tingimusel, et linnud on tapetud või püütud seaduslikul teel. Eesti taotlusel täiendatakse lisa III/2 liigiga Branta canadensis (kanada lagle). Loodusdirektiivis tehakse järgmised tehnilised muudatused: artiklit 1 ja 4 täiendatakse ühinevate riikide biogeograafiliste regioonide tüüpiliste tunnustega ja tehakse tunnuste arvu muutumisega seoses vajalik muudatus. Loodusdirektiivi lisa I sätestab ühenduse tähtsusega elupaigatüübid, mille kaitsmiseks tuleb moodustada loodushoiualad. Lisas tehakse muudatused tulenevalt ühinevates riikides esinevatest elupaigatüüpidest. Eestis leidub ligi 60 selles lisas nimetatud elupaigatüüpi, sealhulgas sood, rabad, põlismetsad, teatud järvetüübid, merealad, pangad, liivaluited, rannaniidud, puis-, loo-, lammi- ja aruniidud. Loodusdirektiivi lisa II sätestab ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mille kaitsmiseks tuleb moodustada loodushoiualad. Tähisega * märgistatud liigid on esmatähtsad. Lisas loetletud liikidest on Eestis esindatud 22 sambla- ja soontaimeliiki ning 35 loomaliiki. Eesti taotlusel on lisa II loetelust jäetud välja järgmiste liikide Eesti asurkonnad: Lampetra planeri (ojasilm), Castor fiber (kobras), Canis lupus (hunt), Lynx lynx (ilves) ja Ursus arctos (pruunkaru). Ojasilmu populatsiooni seisund on Eestis hea ning see liik ei vaja meil elupaiga kaitsealade loomist. Erinevalt jõesilmust ei ole ojasilmul majanduslikku tähtsust ning seetõttu ei ole ette näha ohtu selle liigi säilimisele. Kobras, hunt, karu ja ilves on praegu Eestis jahiulukid, seda samuti nende liikide Eesti populatsiooni hea seisundi tõttu. Nende liikide Eesti populatsioonide väljaarvamine loodusdirektiivi lisast II tähendab, et Eesti ei ole kohustatud looma ojasilmu, kopra, hundi, pruunkaru ja ilvese kaitseks Natura 2000 kaitsealade võrku kuuluvaid loodushoiualasid. Eesti taotlusel märgitakse lisas II juba nimetatud liik Mustela lutreola (euroopa naarits) esmatähtsa liigina. Eesti taotlusel täiendatakse lisa II taimeliikide loetelu Eestile omaste ja ohustatud liikidega Saussurea alpina ssp esthonica (eesti soojumikas) ning Rhinanthus osiliensis (saaremaa robirohi). Loodusdirektiivi lisas IV nimetatakse ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mis vajavad ranget kaitset. Lisas loetletud liikidest on Eestis esindatud 16 soontaimeliiki ja 30 loomaliiki. Eesti taotlusel on lisa IV loetelust jäetud välja järgmiste liikide Eesti asurkonnad: Castor fiber (kobras), Canis lupus (hunt), Lynx lynx (ilves). Erandeid taotleti seoses nende liikide populatsioonide hea seisundiga Eestis ning nende võimaliku negatiivse mõjuga teistele ulukiliikidele ning inimese varale ja tervisele isendite suure asustustiheduse korral. Nende liikide puhul ei ole põhjendatud range kaitse vajalikkus ning pikaajalise kaitse eesmärgil on otstarbekas jätkata reguleeritud jahipidamist. Direktiivi lisas IV sätestatud erandiga ilvese Eesti asurkonna suhtes seondub ühinemisakti VI lisas sätestatud üleminekuperiood (vt allpool). 290
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND Tulenevalt direktiivi lisa II osas b nimetatud taimeliikide loetelu täiendamisest liikidega eesti soojumikas ning saaremaa robirohi, on nimetatud liigid automaatselt arvatud ka direktiivi lisa IV taimeliikide loetelusse ning neile laieneb range kaitse kohustus. Loodusdirektiivi lisas V nimetatakse ühenduse tähtsusega looma- ja taimeliigid, mille loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Tulenevalt Eesti taotluse alusel direktiivi lisas IV tehtud muudatustest arvatakse lisa V hulka järgmiste liikide Eesti asurkonnad: Castor fiber (kobras), Canis lupus (hunt), Lynx lynx (ilves). Lisaks nendele liikidele on lisas V loetletud veel 2 Eestis esinevat taimeliikide perekonda (kollad ja turbasamblad) ning 16 loomaliiki. Ehkki lisas V loetletud liikide kasutamine on lubatud, tuleb direktiivi artikli 14 kohaselt tagada nende liikide soodne looduskaitseline seisund. Ühinemisakti II lisa 16. peatüki jagu C kohaselt tehakse looduskaitse valdkonnas veel järgmised tehnilised kohandused. Alajao 3 kohaselt muudetakse nõukogu otsust 97/602/EÜ, mis käsitleb määruse 3254/9/EMÜ artikli 3 lõike 1 teises lõigus ja komisjoni määruse 35/97/EÜ artikli 1 lõike 1 punktis a esitatud loetelu. Otsusest jäetakse välja ühinevad riigid. Nimetud otsuses loetletakse riigid, kus kasutatakse ühenduses keelatud mitteselektiivseid jahiraudadega jahipidamisviise ning kust on teatud loomaliikide nahkade ja muude toodete ühendusse sissetoomine keelatud. Alajao 4 kohaselt muudetakse komisjoni määrust 2087/2001/EÜ, millega peatatakse teatavate looduslike looma- ja taimeliikide isendite sissetoomine ühendusse. Selle määruse lisast A jäetakse välja ühinev riik Leedu ning lisast B jäetakse välja ühinevates riikides esinevad taimeliigid ning vastavalt ka ühinevate riikide nimetused. Alajaoga 5 muudetakse nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta otsust, millega kinnitatakse kokkuvõttevorm Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ kohaste teadete jaoks, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist muul eesmärgil kui turuleviimine. Muudatusega täiendatakse teate vormi liituvate riikide biogeograafiliste tüüpidega. Jagu D - tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine Alajaos 1 muudetakse direktiivi 97/68/EMÜ maanteevälistele liikurmasinatele paigaldatavatest sisepõlemismootoritest väljuvate gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Direktiivi lisas VII muudetakse liikmesriikide tähiste loetelu. Muudatus on tehnilist laadi ja vajalik liikmesriikide arvu suurenemise tõttu. Alajaos 2 muudetakse direktiivi 2001/80/EÜ suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate teatavate saasteainete heitkoguste piiramise kohta. Direktiivi lisa I täiendatakse ühinevate riikide suhtes vääveldioksiidi (SO2) piirmääradega ja lisa II ühinevate riikide suhtes lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguste piirmääradega, heitkogused referentsaastal 1980 ning heitkoguste vähenemise protsendid direktiivis kindlaksmääratud faaside kaupa. Direktiivi järgi ei tohi Eesti suurtest põletusseadmetest eralduva vääveldioksiidi heitkogus aastal 2003 ületada 76 tuhat tonni (68%line vähendamine võrreldes aastaga 1980) ja lämmastikdioksiidi heitkogus 12 tuhat tonni (40%line vähendamine võrreldes aastaga 1980). Alajaos 3 muudetakse direktiivi 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete heitmete siseriiklike piirkoguste kohta. Direktiivi lisa I esitatakse tervikuna uuesti, lisades tabelisse ühinevate riikide suhtes SO2, NOx, LOÜ ja NH3 heitmete siseriiklikud piirkogused 2010. aastaks. Aastaks 2010 291
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 239 and 240: VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 251 and 252: VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 263 and 264: VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266: VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 271 and 272: VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 277 and 278: VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 283 and 284: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 293 and 294: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312: VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 331 and 332: VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 339 and 340: VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?