Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA TEADUSUURINGUD koostamisel ja rakendamisel järgitakse EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. See tähendab, et raamprogrammiga edendatakse tipptasemel teadustööd Euroopale erilist huvi pakkuvates ja lisaväärtust andvates ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimet suurendavates valdkondades. Raamprogrammidega püütakse teadusuuringuid ja tehnoloogilist arendustegevust Euroopas paremini integreerida, kasutades selleks tõhusaid rahastamisvahendeid, mis motiveerivad teadusprojektides osalejaid ühinema uurimiskonsortsiumidesse, et vastata prioriteetsete teadusvaldkondade väljakutsetele ja tegutseda võimalikult laia rahvusvahelise kandepinnaga. EÜ asutamislepingu artikli 165 kohaselt koordineerivad ühendus ja liikmesriigid oma teadusuuringuid ja tehnoloogilist arendustegevust, et tagada liikmesriikide ja ühenduse poliitika kooskõla. Sama artikli kohaselt võib komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega pakkuda välja algatusi, mis soodustavad sedalaadi koordinatsiooni. Näiteks komisjoni algatus (COM (2000) 6, 18. jaanuar 2000) kujundada välja Euroopa teadusruum (European Research Area, ERA), et integreerida Euroopa tugev, aga kontinendi ulatuses killustatud teaduspotentsiaal nii inim- kui materiaalsete ressursside osas. Pikemas perspektiivis on eesmärk saavutada liikmesriikide teaduse ning arendustegevuse strateegiate suurem kooskõlastatus ning vastastikune uurimisprogrammide avamine. Euroopa teadusruumi ideeline raamistik ja ideede realiseerimise vahendid töötati välja komisjoni ning liikmes- ja liituvate riikide aktiivse dialoogi käigus. Lähiaastatel on Euroopa teadusruumi loomine ELi teaduse ning tehnoloogilise arendustegevuse poliitika üks põhieesmärke. Euroopa teadusruumi loomise üheks põhiliseks vahendiks on küll ELi raamprogrammid, aga tegemist on väga laia meetmete kompleksiga, mis hõlmab Euroopa tippkompetentsi kaardistamist, teaduse infrastruktuuri väljaarendamist, teaduse ja ühiskonna suhteid, mobiilsuse ja koolituse probleeme jne. Oluline on märkida, et Euroopa teadusruumi ideede esitamisest alates on komisjon rõhutanud vajadust kaasata kandidaatriigid Euroopa teadusruumi kujundamisse võrdsetel alustel liikmesriikidega ja seda joont on ka praktikas hoitud. EÜ asutamislepingu artiklites 166–170 käsitletakse raamprogrammide küsimusi. Artiklis 166 täpsustatakse raamprogrammide koostamise üldpõhimõtteid. Raamprogrammis esitatakse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid, mida kavatsetakse saavutada artiklis 164 loetletud tegevuste kaudu, ning määratakse prioriteedid. Samuti määratakse kindlaks ELi rahalise osaluse üksikasjalikud reeglid ja kogumaht ning kogusumma jagunemine kavandatavate tegevuste vahel. Raamprogrammi viiakse ellu iga tegevuse jaoks koostatud eriprogrammide kaudu. Igas eriprogrammis peavad olema sätestatud selle täitmise üksikasjalikud reeglid, programmi kestus ning vahendid, mida peetakse vajalikuks programmi täitmisel. Kõigi eriprogrammide täitmiseks kavandatud rahaliste vahendite kogusumma ei tohi ületada raamprogrammi elluviimiseks kavandatud kogusummat. Mitmeaastased raamprogrammid sätestavad ELi kogu teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse ning peavad rakendamiseks saama nõukogu heakskiidu. Komisjonilt saadud raamprogrammi ettepaneku suhtes konsulteerib nõukogu Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega ning kiidab selle heaks, rakendades protseduuriliselt EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõtet. Artikli 167 kohaselt peab nõukogu raamprogrammi elluviimiseks kehtestama eeskirjad, mille alusel osalevad ettevõtted, teaduslikud uurimiskeskused ja ülikoolid raamprogrammis, ning uuringutulemuste levitamise eeskirjad. EÜ asutamislepingu artiklis 168 nähakse ette võimalus, et raamprogrammi elluviimise käigus võib vajaduse korral luua lisaprogramme, milles osalevad vaid teatud liikmesriigid, kes neid 258
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA TEADUSUURINGUD programme rahastavad vastavalt ELi osalusele. Nõukogu peab kehtestama eeskirjad, mida rakendatakse ka lisaprogrammidele, eriti teistele liikmesriikidele uuringutulemuste levitamise ja kättesaadavuse kohta. EÜ asutamislepingu artiklis 169 sätestatakse, et raamprogrammi elluviimisel võib ELi kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega sätestada osavõtu mitme liikmesriigi algatatud teaduse ja tehnoloogilise arendustöö programmidest. Selle artikli rakendamine oli üks väheseid erandeid ELi 5. raamprogrammist, mis ei laienenud liituvatele riikidele, kes muus suhtes olid programmi täitmisel võrdsustatud liikmesriikidega. Samal ajal kaotab artikkel 6. raamprogrammi rakendamisel oma eripära, kuna Euroopa teadusruumi loomise üks eesmärke ongi liikmesriikide teaduse ja tehnoloogilise arendustöö programmide vastastikune avamine. EÜ asutamislepingu artiklis 170 on sätestatud võimalus kaasata raamprogrammi elluviimisse kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone. Sellele artiklile tuginedes said ka Eesti teadlased veel enne Eesti liitumisavalduse esitamist võimaluse raamprogrammides osaleda. Nimelt loodi komisjoni algatusel 1993. aastal ELi 3. raamprogrammi (1990–1994) raames Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega koostöö arendamiseks programm “PECO-Copernicus”. Selle raames võisid selle raamprogrammi projektikonsortsiumid kaasata neile käimasoleva projekti täitmise seisukohast huvipakkuvaid uurimisrühmi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest. Liitujate osalemist finantseeriti programmi “PECO-Copernicus” rahadest. ELi 4. raamprogrammis (1994–1998) loodi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö arendamiseks programm “INCO-Copernicus”. Programmi raames finantseeriti nende Kesk- ja Ida-Euroopa uurimisrühmade osalemist raamprogrammi projektides, keda ELi liikmesriikide edukad projektikonsortsiumid kutsusid osalema juba projektitaotluste koostamise ajal, st osaleti kogu raamprogrammi vältel. Nii 3. kui ka 4. raamprogrammi puhul finantseeriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikide teadlasi siiski vaid piiratud ulatuses, valdavalt ühiseid uurimisprojekte. Pärast Euroopa lepingu sõlmimist suurenesid raamprogrammides osalemise võimalused. Euroopa lepingu artiklite 76 ning 108 ja X lisa kohaselt võib Eesti osaleda ELi raamprogrammides, eriprogrammides, projektides ja muudes ELi tegevusprogrammides, eriti teadusuuringute vallas. Oma 1997. aasta detsembrikuu istungil Luxembourg’is kutsus Euroopa Ülemkogu avama teatavaid (sh teadusalaseid) ELi programme liituvatele riikidele, et võimaldada neil tutvuda ELi poliitika ja töömeetoditega. Kandidaatriikidelt oodati omapoolseid pidevalt kasvavaid rahalisi sissemakseid, mida osaliselt võis asjakohase taotluse alusel rahastada PHARE. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid oma otsusega 182/1999/EÜ vastu ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse 5. raamprogrammi (1998–2002). ELi, liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsusega 2/1999 võeti vastu Eesti selles programmis osalemise tingimused. 29. oktoobril 2002. aastal sõlmiti ELi ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse mõistmise memorandum Eesti ühinemise kohta ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 6. mitmeaastase raamprogrammiga, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002–2006). 6. raamprogrammis on sätestatud seitse prioriteetset ühisuuringute valdkonda: bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius; infoühiskonna tehnoloogiad; nanoteadused ja -tehnoloogiad; lennundus ja kosmoseuuringud; toiduainete kvaliteet ja ohutus; säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid; kodanikud ja valitsemine teadmistepõhises ühiskonnas. Lisaks on raamprogrammis ette nähtud Euroopa teadusruumi struktureerimise ning Euroopa teadusruumi aluste tugevdamise meetmed. 259
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208: VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 213 and 214: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218: VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 223 and 224: VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 235 and 236: VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 251 and 252: VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 261 and 262: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 263 and 264: VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266: VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 271 and 272: VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 277 and 278: VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 283 and 284: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?