Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL- JA TÖÖPOLIITIKA 4. EELNÕUST TULENEVATE KOHUSTUSTE VASTAVUS EESTI JA ELI ÕIGUSELE Tööõigus Suurem osa Eesti õigusaktidest on viidud vastavusse ELi nõuetega, kuid oluliste direktiivide harmoneerimine sõltub töölepingu seaduse vastuvõtmisest Riigikogus. Seadus ja selle rakendusaktid ning lähetatud töötajate seadus tuleb vastu võtta 2003. aastal. Sotsiaaldialoog Sotsiaaldialoogi seaduse (mis harmoneerib ELi direktiivid) eelnõu Riigikantseleile esitamise tähtajaks on planeeritud september 2003. Tööhõive Vastavalt 1997. aasta novembris toimunud Luksemburgi tööalasel tippkohtumisel saavutatud kokkuleppele rakendatakse ka Eestis ELi tööhõivestrateegia kaudu tööhõive tegevuskava. Praeguseks on Eestis valminud kolm tööhõive tegevuskava: 2000. aasta IV kvartaliks ning aastateks 2001, 2002 ja 2003. ELiga liitumisel tekib Tööturuametil võimalus ühineda üleeuroopalise töövahendussüsteemiga EURES, mis koosneb internetipõhisest infoandmebaasist ja kõikides ELi liikmesriikides töötavatest EURESi nõustajatest. Euroopa Sotsiaalfond Abi saamiseks ja kasutamiseks peab liikmesriik koostama mitmeaastase programmdokumendi ning tagama programmi nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud haldusstruktuurid ja protseduurid. Eesti Vabariigi valitsus võttis 4. märtsil 2003 vastu ühtse programmdokumendi “Eesti riiklik arengukava ELi struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2003–2006”, mis on edastatud ka Euroopa Komisjonile. Sotsiaalne kaitse ja sotsiaalkindlustus Arvestades ELi õiguse piiratud ulatust sotsiaalse kaitse valdkonnas, on erinevus Eesti ja ELi sotsiaalse kaitse õiguse vahel väga väike ning Eesti sotsiaalse kaitse süsteem on kooskõlas ELi asjakohaste õiguslike regulatsioonidega. ELi sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemiga ühinemise mõjusid on põhjalikult käsitletud isikute vaba liikumise peatükis. Nõukogu parandatud ja täiendatud sotsiaalhartaga ühines Eesti 2000. aastal. Kuigi sotsiaalharta kõiki sätteid ei ratifitseeritud, võeti täies mahus üle sotsiaalkindlustuse kohustused. Eeltoodust tulenevalt valmistatakse Sotsiaalministeeriumis ette Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eestis on olemas kõik sotsiaalkindlustusliigid ning kõigi sotsiaalkindlustusharude puhul on ületatud kaitstavate isikute arvu suhtes kehtestatud standardid. Samuti vastavad koodeksi nõuetele hüvitised, välja arvatud vanaduspensionid, emadushüvitis ning töövigastuse korral makstavad hüvitised. Meeste ja naiste võrdse kohtlemise valdkonnas on Eesti sotsiaalkindlustusõigus valdavalt kooskõlas ELi õigusaktidega (direktiivid 79/7/EMÜ ja 86/378/EMÜ). Arvestades liikmesriikide olukorda, on direktiiviga 79/7/EMÜ lubatud teha erandeid meeste ja naiste pensioniea suhtes. Samas on rõhutatud selliste erandite ajutist laadi ning praktikas kõik liikmesriigid on võrdsustanud või võrdsustavad pensioniea. Kutsepensioni puhul ei ole meeste ja naiste erinev kohtlemine pensioniea kindlaksmääramisel lubatud. Riikliku pensionikindlustuse seadusega 228
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL- JA TÖÖPOLIITIKA sätestatud üleminekuskaala kohaselt võrdsustatakse Eestis meeste ja naiste pensioniiga tasemel 63 eluaastat aastaks 2016. Teise märkimisväärse sammuna tuleb asjakohaste õigusaktide harmoneerimisel kõrvaldada meeste ja naiste erineva kohtlemise sätted soodustingimustel vanaduspensionide ning väljateenitud aastate pensionide seadustest. Avatud koordinatsioonimeetodi raames töötatakse praegu välja koostöös komisjoniga sotsiaalse kaasatuse ühismemorandumit (Joint Inclusion Memorandum) – poliitilist dokumenti, mille eesmärk on välja selgitada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjused ja riskirühmad Eestis ning olulised valdkonnad ja tegevussuunad sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks. Oluliste valdkondade kindlaksmääramisel ja tegevussuundade kavandamisel arvestatakse ELi Lissaboni strateegia prioriteete ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks Nice’i lepingus seatud eesmärke. Ühismemorandum on vastavalt kokkuleppele komisjoniga kavandatud allkirjastada enne Eesti ühinemist ELiga, eeldatavalt 2003. aasta lõpus. Nimetatud ühismemorandumi väljatöötamine on ühtlasi eeltöö, et Eesti oleks liikmesriigina valmis esitama oma esimest sotsiaalse kaasatuse tegevuskava (NAP Inclusion) 2005. aastal samal ajal praeguste liikmesriikidega. Üheaegselt sotsiaalse kaasatuse ühismemorandumi väljatöötamisega osaleb Eesti ELi koostööprogrammis sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks, mille raames tehakse 2003. aastal Eestis uuring eluasemeprobleemide kohta. Uuringu tulemused ja järeldused avaldatakse sotsiaalse kaitse ühismemorandumis ning on aluseks eluasememeetmete kavandamisele. Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Valdkonna eesmärke ja meetmeid koordineerib EÜ soolise võrdõiguslikkuse edendamise raamstrateegia (2001/51/EÜ). Eesti on ühinenud aastani 2005 kehtiva raamprogrammiga, mis koordineerib majanduselu, võrdse osalemise ja esindatuse, sotsiaalsete õiguste, naiste inimõiguste ning soorollide ja stereotüüpide valdkondades rakendatavaid meetmeid. Eestil on kohustus rakendada nii soolise diskrimineerimise vastast ELi õigustikku kui ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat. Sellest tulenevalt on vaja vastu võtta soolise võrdõiguslikkuse seadus, luua ELi direktiivi 76/207/EMÜ harmoneerimiseks vajaliku pädevusega institutsioonid (näiteks soolise võrdõiguslikkuse nõukogu) ja parandada riigiasutuste, kohaliku omavalitsusasutuste, haridus- ja teadusasutuste jt. haldussuutlikkust, et integreerida soolise võrdõiguslikkuse aspekt tegevuskavadesse, programmidesse ja projektidesse (Gender mainstreaming). Eesti peab välja arendama soolise võrdõiguslikkuse riikliku poliitika, töötama välja strateegiad ja rakendama soolise ebavõrdsuse vähendamise, võrdse kohtlemise tagamise ja võrdõiguslikkuse edendamise meetmeid. Lisaks tuleb tagada, et soolise võrdõiguslikkuse edendamise põhimõte integreeritakse kõikidesse valdkondadesse riiklikul, kohalikul ja institutsionaalsel tasandil. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu defineerib valdkonna põhimõisted, keelab otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise, pöörates erilist tähelepanu töösuhetele; kohustab era- ja avaliku sektori tööandjaid, riigi- ja kohalike omavalitsuste asutusi, haridus- ja teadusinstitutsioone edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust; on aluseks seaduse täitmist jälgiva institutsiooni loomisele, sätestab selle ülesanded võrdõiguslikkuse edendamisel ja õiguskaitse menetluse; näeb ette nõuandva kogu loomise. Nimetatud seadus ja selle rakendusaktid tuleb võtta vastu hiljemalt 2003. aastal. Vastavalt direktiivi 76/207/EMÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega) parandustele 229
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 179 and 180: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 181 and 182: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200: VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 213 and 214: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218: VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 223 and 224: VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 227: VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 235 and 236: VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 251 and 252: VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 263 and 264: VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266: VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 271 and 272: VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 277 and 278: VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 281 and 282:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?