Seletuskiri - Välisministeerium

VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
dusega võimalikult sarnaste tingimuste loomine Balti riikides ning neis tingimustes tegutsemise
kogemuse saamine. Lõpetamise tingib asjaolu, et pärast liitumist toimub kolme Balti
riigi transiit EÜ ühistransiidi konventsiooni kohaselt.
Ühinemise ajaks tuleb vastu võtta uus tolliseadus (eelnõu koostamine on kavandatud 2003.
aasta I poolde), millega reguleeritakse tollikorraldust valdkondades, mis ühenduse tollikoodeksiga
on jäetud liikmesriikide pädevusse. Enamjaolt on need tehnilised ja töökorralduslikud
küsimused, nagu näiteks tolliasutuste pädevus, tollideklaratsiooni esitamisõiguse
piiramine, vabatsoonide asukohad jne. Õigusaktide mittetäitmise korral rakendatakse sanktsioone
samuti liikmesriigi seaduse kohaselt.
5. MÕJUD
Tolliliit avaldab peale ühinemist ELiga mõju eelkõige Eesti majandusele. Ühenduse tollistaatusega
kaupade liikumine muutub oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks, sest nendele kaupadele ei
ole vaja enam rakendada tolliprotseduure (näiteks eksporti, vabasse ringlusse lubamist, transiiti
vm) ega teostada tolliformaalsusi (näiteks esitada tollideklaratsiooni, tasuda ekspordi- ja
impordimakse, teostada reisijate ja veokite läbivaatust tollis jm). See tähendab, et ühenduse
piires võivad kaubad vabalt liikuda, mistõttu on oodata ka kaubavahetuse kasvu ELi liikmesriikidega.
Kuna mitu tolliprotseduuri eeldab tagatise esitamist, siis nende vähenemine
võimaldab Eesti ettevõtjatel märkimisväärselt raha kokku hoida. Teisalt võib ühinemine pidurdada
kaubavahetust kolmandate riikidega, sest neist riikidest toodavale kaubale rakendatakse
liitumisest alates ühenduse kaubanduspoliitilisi meetmeid, nagu tollitariifid ja mittetariifsed
meetmed (kvoodid). Selle tulemusena võib tõusta hind ja toimuda kaupade ümbersuunamine
ELi riikidesse. Ühe kriitilisema kaubaartiklina võib nimetada terast ja terasetooteid. Tolliliit tervikuna
siiski tugevdab Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Teatavat mõju võib liitumine avaldada sotsiaalsfäärile. 2003. aasta märtsis Tolliameti läbiviidud
uuringu põhjal prognoositakse ameti koosseisu vähendamist ca 115 ametikoha
võrra. Samuti võib oodata erasektori nende töötajate arvu vähenemist, kes tegelevad tolliformaalsustega
(näiteks deklarandid ja tollimaaklerid). Samas muutub osa tolliformaalsustest
tollitariifistiku rakendamise tõttu keerukamaks ja aeganõudvamaks, mistõttu tollitööga
seotud ametikohtade arv ei vähene võrdeliselt tollikäitlusele suunatud kaupade
vähenemisega.
ELi ja tolliliiduga ühinemise korral on kaubavahetuse suurenemise tõttu oodata rahvusvaheliste
suhete tihenemist ja Eesti kiiremat integreerumist Euroopa majanduskeskkonda.
Tolliliidu lähiaastate strateegia kohaselt kasvab ka Eesti tolliorganisatsiooni roll EÜ esindajana
rahvusvahelises tollikeskkonnas ning EÜ põhiliste kaubanduspartneritega sõlmitud tollikoostöö
ja vastastikuse administratiivabi lepingute realiseerimises.
Iga Eesti eksportija ja importija peab iga tollideklaratsiooni eest tasuma riigilõivu 100 krooni.
Riigilõiv on ühesugune kõigi isikute jaoks ega sõltu kauba olemusest, väärtusest ja kogusest.
Riigilõiv on tasu riigi juriidilise toimingu, avalduse läbivaatamise või dokumendi väljastamise
eest. Riigilõivu eesmärk on hüvitada toiminguga seotud kulutused. Riigilõiv ei ole maks ega
muu maksu sarnane koormis. Riigilõivu tollivormistuse eest on tulnud tasuda alates 1995. aastast.
2000. aasta alguses vähendati riigilõivu 200 kroonilt 100-le. Lõiv tuleb tasuda Eesti
kroonides enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist tolli poolt. Eesti õiguse EL nõuetele vastavuse
tagamiseks tunnistatakse 1. jaanuarist 2004 kehtetuks riigilõivu tasumise kohustus tolliformaalsuste
eest.
336