Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VABA LIIKUMINE<br />
maksmise eest vastutav asutus maksab hüvitise otse teise liikmesriiki elama asunud isikule.<br />
Liikmesriikide asutuste infovahetuseks kasutatakse asjakohaseid õiendeid (nn E-vormid).<br />
Koordineerimisele ja eksportimisele (teises liikmesriigis väljamaksmisele) ei kuulu:<br />
<br />
<br />
<br />
sotsiaalabitoetused, mille määramisel võetakse arvesse isiku majandusolukorda;<br />
sõjaohvritele makstavad hüvitised;<br />
eel- ja eripensionid.<br />
Lisaks on ühenduses kehtestatud üldisest erinev koordinatsioonisüsteem nn mitteosamakselistele<br />
erihüvitistele (üldistest maksudest rahastatavad hüvitised), millel on samal ajal nii<br />
sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalabi tunnuseid. Neid hüvitisi maksab ainult elukohariik ja<br />
neid ei ekspordita teistesse liikmesriikidesse, eeldusel et hüvitised on kantud määruse<br />
1408/71/EMÜ lisasse II a. Hüvitise mitteosamakselise hüvitisena käsitamise ja lisasse kandmise<br />
kriteeriumiks on, et hüvitise eesmärgiks on pakkuda asendavat või lisakaitset määruse<br />
1408/71/EMÜ artiklis 4 nimetatud sotsiaalkindlushüvitistega kaetud riskide (haigus, emadus<br />
ja laste kasvatamine, invaliidsus, vanadus, toitjakaotus, tööõnnetus ja kutsehaigus, surm, töötus)<br />
suhtes või et hüvitis on mõeldud üksnes puuetega inimeste erikaitseks.<br />
Põhimõtted<br />
Määruses 1408/71/EMÜ sätestatakse sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteemi neli<br />
põhimõtet, mis on:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
võrdne kohtlemine (määruse artikkel 3) – liikmesriikide võõrtöötajatele ja nende perekonnaliikmetele<br />
tuleb tagada samasugused sotsiaalkindlustusõigused nagu nende<br />
asukohariigi kodanike töötajatele ja perekonnaliikmetele, st et liikmesriigid ei või piirata<br />
õigust saada sotsiaalkindlustushüvitisi ainult oma kodanikega;<br />
isiku suhtes kohaldatakse korraga ühe liikmesriigi õigusakte (artikkel 13) – üldjuhul rakendatakse<br />
võõrtöötaja suhtes tema töökohariigi sotsiaalkindlustusvaldkonna õigusakte<br />
(lex loci laboris printsiip). See tähendab, et määravaks on, millises liikmesriigis isik<br />
töötab, mitte see, millises liikmesriigis ta alaliselt elab või millises liikmesriigis paikneb<br />
tema tööandja või ettevõte. Isikul ei saa olla sotsiaalkindlustus samal ajal kahes või enamas<br />
liikmesriigis, samuti ei või ta olla sotsiaalselt kindlustamata;<br />
omandatud sotsiaalkindlustusõiguste säilimine ehk hüvitiste eksport (määruse artikkel<br />
10) – mis tahes liikmesriigi seaduste alusel omandatud sotsiaalkindlustushüvitisi makstakse<br />
ka siis, kui isik asub elama mõnda teise liikmesriiki, st et liikmesriigid ei või piirata<br />
sotsiaalkindlustushüvitiste maksmist oma territooriumiga;<br />
kindlustusperioodide kokkuliitmine (perioodide liitmise reeglid on esitatud määruse<br />
hüvitiste määramist reguleerivates artiklites) – kui õigus saada sotsiaalkindlustushüvitist<br />
või hüvitise suurus on seotud kindlustusperioodi pikkusega, võetakse hüvitise taotlejal<br />
arvesse ka kõigis teistes liikmesriikides omandatud kindlustusperioodid; hüvitise<br />
maksmisel rakendatakse pro rata põhimõtet, mis tähendab, et iga liikmesriik maksab<br />
isikule selles riigis omandatud kindlustusperioodile vastava osa hüvitisest.<br />
Kui Eestis peab isik riikliku vanaduspensioni saamiseks Eesti riikliku pensionikindlustuse<br />
seaduse kohaselt olema töötanud vähemalt 15 aastat, siis ELiga ühinemise järel võetakse Eestis<br />
pensioni saamiseks nõutava staaþina arvesse ka teistes liikmesriikides töötatud aeg. Seega, kui<br />
inimene oli tööga hõivatud viis aastat Eestis, viis aastat Saksamaal ja viis aastat Prantsusmaal,<br />
125
Change language