Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHTED<br />
4. EELNÕUST TULENEVATE KOHUSTUSTE VASTAVUS<br />
EESTI JA ELI ÕIGUSELE<br />
Mitmepoolsed kaubanduslepingud<br />
Nagu eespool nimetatud, on Eesti mitmepoolsete suhetest kõige olulisem osalemine WTOs.<br />
Eesti ühines WTOga 13. novembril 1999 (vt RT II 1999, 22), liitudes nii WTO asutamislepingusse<br />
kuuluvate lepingutega (neist olulisimad on mitmepoolsed kaubavahetuslepingud,<br />
teenustekaubanduse üldleping ning intellektuaalse omandi õiguste kaubandusleping) kui ka<br />
pärast 1995. aastat lisatud WTO kokkulepete ja otsustega. Kõigi WTO lepingute ja otsuste<br />
suhtes on Eestil ja EL liikmesriikidel sarnased kohustused. Eesti on pärast WTOga liitumist<br />
ühinenud WTO tsiviilõhusõidukite kaubanduse lepinguga ning selle muutmise protokolliga<br />
(vt RT II 2001,8,46 ja RTI 2002, 88, 1385). Läbirääkimisi peetakse WTO riigihangete lepinguga<br />
ühinemise üle. ELi hinnangul peaks Eesti sellega liituma pärast ühinemist ELiga, et<br />
vältida kohustuste kooskõlla viimise võimalikke probleeme.<br />
Eesti ja WTO kaupu, teenuseid ja põllumajandustoetusi käsitlevad kohustused on liberaalsemad<br />
EÜ vastavatest kohustustest. ELiga ühinemise korral võtab Eesti üle EÜ kaupade suhtes<br />
kehtestatud kohustused ning rakendab EÜ kaubandusmeetmeid (sh tollitariife, kvoote ja<br />
toetusi). Teenuste suhtes on Eestil sarnaselt mitme praeguse EL liikmesriigiga kavas säilitada<br />
mõningad erisused, võrreldes ühenduse kohustustega. Erikohustuste täpsem võrdlev<br />
analüüs ning nende säilitamise üle peetavad konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga on<br />
praegu käimas.<br />
Vastavalt WTO asutamislepingule (üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe, GATT 1947,<br />
artikkel XXIV) tuleb kolmandatele riikidele maksta kompensatsiooni juhul, kui uute ELi<br />
riikide kaubandusreþiim muutub nende suhtes ebasoodsamaks. Kompensatsiooni üle kolmandate<br />
riikidega peetavate läbirääkimiste aluseks on ELiga liituvate riikide keskmise rakendatava<br />
kaalutud tollitariifimäära muutus, mille kohta teevad oma arvutused WTO sekretariaat,<br />
Euroopa Komisjon ja huvitatud kolmandad riigid. Kompenseerimise aluseks olev<br />
muutus sõltub seega ka teiste liituvate riikide praeguste ja tulevaste kohustuste erinevusest,<br />
kusjuures erinevalt Eestist mõne liituva riigi kaubandusreþiim liberaliseerub.<br />
Kompensatsiooni vajadus ning olemus selgitatakse välja komisjoni ning vastava kolmanda<br />
riigi läbirääkimiste tulemusena. Kompensatsioon ei ole rahaline, vaid seisneb ELi<br />
väliskaubanduse reþiimi liberaliseerimises (näiteks mõne ELi kolmandate riikide suhtes rakendatud<br />
tollitariifi määra alandamises).<br />
Kahepoolsed lepingud<br />
ELi ühinemisakti artikli 6 punkti 10 kohaselt on Eesti alates ühinemiskuupäevast kohustatud<br />
taganema kõikidest vabakaubanduslepingutest. Teiste välislepingute puhul, mis ei ole<br />
kooskõlas acquis’ga, tuleb kõrvaldada vastuolud ning juhul, kui see osutub võimatuks, neist<br />
samuti taganeda.<br />
Seega tuleb Eestil hiljemalt 1. maiks 2004 tunnistada tingimusteta kehtetuks 11 vabakaubanduslepingut<br />
(Eesti, Leedu ja Läti vaheline vabakaubandusleping; Eesti ja EFTA vaheline leping;<br />
vabakaubanduslepingud Ukraina, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Türgi, Ungari ja<br />
Poolaga; Eesti, Läti ja Leedu vaheline põllumajandustoodete vabakaubandusleping ning Eesti<br />
ja Taani Kuningriigi ning Fääri saarte kohaliku omavalitsuse vaheline vabakaubandusleping)<br />
ning jätta jõustamata vabakaubandusleping Bulgaariaga.<br />
Vabakaubanduslepinguid teiste liituvate riikidega ei ole vaja kehtetuks tunnistada, kuna ühinemislepingu<br />
ratifitseerimise korral Riigikogus loetakse need automaatselt lõpetatuks vastavalt<br />
347
Change language