Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT Tolli rahvusvaheline roll Peatähelepanu suunatakse siin nõuetekohasele ELi esindamisele teistes tolliliitudes (WCO, WTO, G7 jne) ning rahvusvahelise tollikoostöö edendamisele. Täielikult tuleb ära kasutada põhiliste kaubanduspartneritega sõlmitud tollikoostöö ja vastastikuse administratiivabi lepingute võimalused. Kokkuvõtvalt peab toll kohanema pidevalt muutuva keskkonnaga ning selleks peab tollil olema Euroopa institutsioonide, liikmesriikide ja asjaosaliste majandusringkondade toetus. Arvestades eelnimetatut ning tuginedes ELis Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks väljatöötatud liitumiseelsele tollistrateegiale, töötas Tolliamet 1998. aastal välja Eesti tolli arengustrateegia ja sellele tuginevad tegevuskavad, et saavutada ELi nõutav haldussuutlikkus. 1999. aasta märtsis kiitis Vabariigi Valitsus heaks Tolliameti strateegilise plaani aastani 2002. Selle elluviimise käigus korraldati ümber Tolliameti tegevuste kavandamise ja tulemuste mõõtmise süsteem ning ajakohastati asutuse juhtimist, et tagada vastavus ELi nõuetele. Strateegiast lähtuvad Tolliameti tegevuskavad moodustasid ühe osa Vabariigi Valitsuse tegevuskavades ELi integreerumiseks. Sellega täideti ka liitumiseelse tollistrateegia üldnõue – kandidaatriigi tolli liitumisettevalmistused peavad olema heaks kiidetud ja kokku lepitud valitsuse tasandil. Eelnimetatud abinõude kavandamiseks ja elluviimiseks on osaletud ELi asjakohastes programmides ja projektides (PHARE, FISCALIS, Customs 2000 jms) ja liikmesriikide algatatud kahepoolsetes abiprogrammides (Soome, Rootsi, Taani, Holland, Belgia). Samuti on kasutatud kolmandatelt riikidelt (näiteks Ameerika Ühendriikide valitsuse algatatud ning rahandus-, kaitse- ja energeetikaministeeriumi vahendatavad asjakohased rahvusvahelised abiprogrammid) või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (WCO, WTO, UNCTAD) saadud oskusteavet ja materiaalset abi. Aastatel 1992–2002 on toll saanud välisabi (infrastruktuuri rajatised (piiripunktid), koolitus, oskusteave, seadmete, aparatuuri jt materiaalsete vahendite tarned) hinnanguliselt 203 miljoni krooni eest, millele lisandub Eesti kaasfinantseering ca 285,6 miljonit krooni. Täpsemat hinnangut anda on raske, kuna EL liikmesriikide poolt kahepoolsete programmide kaudu osutatava abi rahalist väärtust abisaajale reeglina ei avaldata. 3. SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Ühinemisaktis käsitletakse tolli valdkonda kahes artiklis. Artikli 27 §-s 1 sätestatakse, et uute liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisest kaubandusest ühtsete tollitariifide alusel saadav tulu kuulub liitumisest alates EL omavahendite hulka. Artikli 34 kohaselt jätkatakse uute liikmesriikide institutsioonide loomise toetamist. Alates liitumisest kuni 2006. aasta lõpuni eraldatakse uutele liikmesriikidele rahalist toetust nende haldussuutlikkuse tugevdamiseks. Toetus suunatakse peamiselt valdkondadele, mida ei saa rahastada struktuurifondidest. Üheks selliseks valdkonnaks on ka tolliliit. Ühinemisakti II lisa 19. peatükk sisaldab tolliliitu käsitlevaid tehnilisi kohandusi. Need kohandused tehakse põhiliselt komisjoni määruse 2454/93/EMÜ rakendussätetes, mis käsitlevad ühenduse tollikoodeksit. Tehniliste kohanduste eesmärgiks on muuta asjakohased EÜ õigusaktid kohaldatavaks uutes liikmesriikides (näiteks ühenduse tolliterritooriumi mõiste juures lisatakse ühenduse tolliterritooriumile uute liikmesriikide tolliterritooriumid, lisatakse erinevatele tollidokumentidele tehtavad märked ka uute liikmesriikide keeltes jms). 334
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT Ühinemisakti IV lisa 5. peatükis käsitletakse üleminekusätteid, mis soodustavad ühenduse tollikoodeksi ja selle rakendussätete sujuvat rakendamist uutes liikmesriikides. Nimetatud üleminekusätted käsitlevad kauba ajutist ladustamist (ühinemiskuupäevaks tolliterritooriumile toodud kaubad, millele ei ole veel tollikäitlusviisi rakendatud, vabastatakse vabasse ringlusse lubamise korral tollimaksudest, kui tõendatakse nende sooduspäritolu või ühenduse kauba tollistaatust), kauba sooduspäritolu kinnitavate tõendite aktsepteerimist, majandusliku mõjuga tolliprotseduuride rakendamist (majandusliku mõjuga tolliprotseduur lõpetatakse ühenduse õigusaktides ettenähtud tingimustel; kui lõpetamise tulemusel tekib tollivõlg, loetakse makstud summa ühenduse omavahenditeks) ja enammakstud summa tagastamist. Seestöötlemise, tollikontrolli all töötlemise ja välistöötlemise tolliprotseduuride kasutamise load, mis on antud enne ühinemiskuupäeva, kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või aasta aega pärast ühinemist, olenevalt sellest, kumb tähtaeg lõpeb varem. Aastase üleminekuaja jooksul muudetakse sujuvamaks nii ettevõtjate kui ka tolli tööd. Põhimõttelisi muudatusi uute lubade taotlemisel ja väljastamisel ei ole, sest tolliseadustik, mille alusel senised load on väljastatud, on ühtlustatud ühenduse tollikoodeksi vastavate põhimõtetega. Pärast tolliseadustiku jõustumist tuli tolliseaduse alusel antud load vahetada uute lubade vastu 31. detsembriks 2002. Üldjuhul on nimetatud tolliprotseduuride lubade kehtivusajaks kaks aastat, mistõttu on aktiivsemat lubade vahetamist oodata 2004. aasta lõpus. Tolliliitu käsitleva acquis’ rakendamiseks Eesti ühtegi üleminekuperioodi ei taotlenud. Ühinemisakti kohaselt võetakse EÜ tolli valdkonda reguleerivad õigusaktid üle täies mahus ja neid rakendatakse täies ulatuses liitumise päevast alates. 4. EELNÕUST TULENEVATE KOHUSTUSTE VASTAVUS EESTI JA ELI ÕIGUSELE Eesti tollialaste õigusaktide ühtlustamist ühenduse õigustikuga alustati juba 1999. aastal, kui jõustus tolliseaduse muudatus, millega astuti suur samm euroopaliku tollikorralduse suunas. 1. jaanuaril 2000 kehtestati tollimaksud põllumajandussaadustele ja toidukaupadele. Varem Eesti kaupade impordi ja ekspordi korral tollimakse ei rakendatud. 1. juulil 2002 jõustus uus tolliseadustik koos 54 rakendusaktiga, mis on kooskõlas ühenduse tollikoodeksi ja selle rakendussätetega. 1. jaanuaril 2003 jõustusid tollimaksuvabastuse seadus, mis on kauba sisseveo korral põhiline tolli- ja käibemaksust vabastamise alus, samuti tollitariifiseaduse § 12 ja tolliseadustiku muutmise seadus, mille järgi Eesti kohaldab arenguriikidest ja vähem arenenud riikidest pärinevate kaupade suhtes tollimaksusoodustusi. Soodustusi antakse üldise soodustussüsteemi (GSP) alusel. Enne liitumist tuleb lahendada veel mõningad tehnilised üksikasjad. Nimelt tuleb Eestil enne liitumist ühineda veel mõne tollialase konventsiooniga (EÜ ühistransiidi konventsioon, EÜ tolliadministratsioonide vastastikuse abi ja koostöö konventsioon ning EÜ tolliformaalsuste lihtsustamise konventsioon) ja kahe tollivaldkonda käsitleva transpordialase konventsiooniga (ÜRO rahvusvahelises transpordis ühiskasutatavate konteinerite tollikäitluse konventsioon, Rahvusvahelise Raudteevedude Valitsustevaheliste Organisatsiooni (OTIF) COTIF konventsioon), mille ettevalmistamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti õigusaktidest on liitumise ajaks vaja kehtetuks tunnistada tolliseadustik koos selle alusel antud rakendusaktidega, tollimaksuvabastuse seadus ning tollitariifiseadus. Samuti tuleb lõpetada Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline Balti ühistransiidi protseduuri kokkulepe. Leppe eesmärgiks oli EÜ transiiidikorral- 335
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Page 245 and 246:
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
Page 261 and 262:
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312: VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 331 and 332: VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333: VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 337 and 338: VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 339 and 340: VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 353 and 354: VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 365 and 366: VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 375 and 376: VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 385 and 386:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 387 and 388:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?