Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS- JA RAHALIIT Lisaks kahele eelmisele peetakse ELis makromajanduse dialoogi, millega püütakse parandada majanduspoliitika ja palkade arengu koosmõju, et toetada tööhõivet ja mitteinflatsioonilist majanduskasvu. Makromajanduse dialoogis osalevad sotsiaalpartnerid (tööandjate ja -võtjate liidud), Euroopa Keskpanga, nõukogu ja komisjoni esindajad, kes kohtuvad kaks korda aastas kinnistel istungitel. Küsimusi arutavad nii poliitikud kui ka eksperdid. Majandusdialoog erineb tööhõive-, struktuuri protsessidest, kuna puudub kindel koordinatsiooniprotseduur ega koostata raporteid. Rahapoliitika on reguleeritud EÜ asutamislepingu artiklites 105–111. Rahapoliitika elluviimise eest vastutab Euroopa Keskpankade Süsteem, mis koosneb Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täieõiguslike liikmesriikide keskpankadest ja Euroopa Keskpangast. Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanne on töötada välja ja viia ellu ühine rahapoliitika; sooritada välisvaluutatehinguid ELi vahetuskursipoliitika teostamise raames; hallata liikmesriikide välisvaluutareserve; aidata kaasa maksesüsteemide probleemideta toimimisele ning koguda statistilist informatsiooni. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 105 on Euroopa Keskpankade Süsteemi esmaeesmärk säilitada hindade stabiilsus. Majandus- ja rahaliidus osalemise alusel jagunevad kõik ELi liikmesriigid kahte rühma. Täieõiguslikud liikmed on riigid, mis ühinesid majandusja rahaliidu kolmanda etapiga ehk võtsid kasutusele euro. Täieõiguslikke majandusja rahaliidu liikmeid (Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Soome) nimetatakse eurosüsteemiks või europiirkonnaks. Ülejäänud liikmesriigid (praeguse seisuga Rootsi, Taani ja Suurbritannia) on europiirkonnast väljas ja nende kohta ei kehti täies mahus majandusja rahaliitu käsitlev seadustik. Majandus- ja rahaliidu täieõiguslike ja piiratud õigustega riike käsitlevad EÜ asutamislepingu artiklid 121 ja 122, mille kohaselt saab riik majandusja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks ainult siis, kui ta täidab ühisraha kasutusele võtmise tingimused. Kuni kõik tingimused ei ole täidetud, kehtib asjakohase riigi suhtes erand ning sellele riigile ei kohaldata EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikeid 9 ja 11, artikli 105 lõikeid 1–3, artikleid 106, 110, 111 ega artikli 112 lõike 2 punkti b. Liikmesriikide jaotamise põhjus on selles, et pikemas perspektiivis ei sõltu majandusja rahaliidu toime mitte valitsuste poliitilisest tahtest, vaid eurosüsteemi liikmesriikide majandusarengu püsivusest ja ühtlustumisest (konvergentsist). Ühtne rahapoliitika ei saa õnnestuda, kui mõne liikmesriigi eelarve on pidevas puudujäägis, sest see mõjutab intressimäärasid kogu eurosüsteemis. Samuti ei saa ühine rahapoliitika õnnestuda, kui kõigi liikmesriikide keskpangad ei ole iseseisvad. Ja mis ilmselt kõige olulisem, ühtne rahapoliitika ei saa õnnestuda, kui kõigi liikmesriikide valitsused ja keskpangad ei jaga ühiseid majanduspoliitilisi põhitõdesid. Seetõttu on europiirkonnaga liitumiseks liikmesriikidel vaja täita kriteeriumid, mis näitavad nende majandusja rahapoliitilist valmisolekut osaleda ELi ühise rahapoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel. Majandus- ja rahaliidu täieõiguslikuks liikmeks saamiseks tuleb riigil täita mitmeid tingimusi: tuleb välja töötada riigi majandusja eelarvepoliitiline programm ning tagada suutlikkus seda rakendada; liikmesriikide majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat käsitlevad siseriiklikud õigusaktid peavad vastama majandusja rahaliidu acquis’le; 214
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS- JA RAHALIIT täidetud peavad olema eurosüsteemiga liitumiseks kehtestatud kriteeriumid, nn Maastrichti kriteeriumid, et tagada liituva riigi ja eurosüsteemi majanduse nominaalne konvergents 12 . Nimetatud tingimusi ehk lähenemiskriteeriume on täpsustatud EÜ asutamislepingu protokolliga nr 21 järgmiselt: inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5% võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra; liikmesriigi vastu ei ole algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust; liikmesriik on järginud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma oluliste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist; keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2% võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. EÜ asutamislepingu artikli 122 lõike 2 kohaselt vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru vastavalt kehtestatud korrale. Euroopa Parlamendiga konsulteerimise ning riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokku tulnud ülemkogu arutelu järel otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal, millised liikmesriigid, kelle suhtes on kehtestatud erand, täidavad vajalikke tingimusi artikli 121 lõikes 1 esitatud kriteeriumite alusel, ja tühistab asjaomasele liikmesriigile kehtestatud erandid. 3. SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Ühinemisakti artikli 4 kohaselt osalevad kõik uued liikmesriigid ühinemisest alates majandusja rahaliidus liikmesriikidena, kelle suhtes on kehtestatud erand EÜ asutamislepingu artikli 122 tähenduses, seega uued liikmesriigid ei muutu ELiga liitumisest kohe europiirkonna osaks. Eesti peab eelmises osas kirjeldatud ühinemisaktis kehtestatud ELi majanduspoliitika koordineerimises osalema ja asjakohaseid nõudmisi täitma liitumisest alates. Ühinemisaktis on sätestatud ühisrahaga liitumise kriteeriumid, kuid ei ole esitatud ühisrahaga liitumise täpset protseduuri ega aega, sest esmatähtis on uute liikmesriikide majandusstruktuuri ja kriteeriumite lähendamine ELi omadele ning suutlikkus osaleda majanduspoliitika koordineerimises. Uute liikmesriikide ühisrahaga liitumist on ELi tasandil käsitletud tulevikuetapina, kuid kõik uued liikmesriigid on kohustatud kriteeriumide täitmisel ühinema majandusja rahaliiduga (erinevalt Suurbritanniast ja Taanist, kellele on antud erandi kasutamise võimalus). Kindlasti ei ole võimalik Eestil liituda ühisrahaga enne kahe aasta möödumist liitumisest, kuna üheks ühisraha kasutuselevõtu tingimuseks on vähemalt kaheaastane osalemine vahetuskursimehhanismis. Vahetuskursimehhanismiga ühinemise üksikasjad – ajakava, keskkurss, vahetuskursi kõikumise vahemik jms – täpsustatakse pärast Eesti liitumist ELiga, sest Eesti vahetuskursipoliitika muutub ELiga liitumisest alates ELi ühise huvi küsimuseks kuni Eesti ühinemiseni majan- 12 Reaalse konvergentsina käsitatakse eelkõige majandusstruktuuri sarnastumist ja turgude integreerituse taset, aga ka sissetulekute erinevuste kahanemist eurotsooniga võrreldes. Erinevalt reaalsest konvergentsist on nominaalne konvergents mõõdetav rahapoliitikat iseloomustavate näitajate (inflatsioon, intressimäärad jm) erinevuste kaudu. ELi majanduspoliitikas on nominaalsel konvergentsil ka otsene poliitiline väljund – sellega on seotud EMU täisliikme staatus ja liitumine eurosüsteemiga, milleks on vaja täita Maastrichti kriteeriumid, sh hoida inflatsioonimäär ja intressid ELi keskmise lähedal ning saavutada vahetuskursi stabiilsus euro suhtes. 215
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 181 and 182: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200: VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 213: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218: VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 223 and 224: VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 235 and 236: VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 251 and 252: VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 263 and 264: VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?