Seletuskiri - Välisministeerium

VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
otsus 2002/628/EÜ). Protokoll reguleerib geneetiliselt muundatud organismide ohutut kasutamist
ja nende piiriülest liikumist. Eesti õigusakte on vaja muuta seoses geneetiliselt muundatud
organismide transpordiga. Ühtlustamine tagatakse hiljemalt ühinemiseks.
Müra
Taani Transpordiministeeriumi ja Lennuameti koostööna algatati 2001. aasta novembris projekt
“Tallinna lennujaamast tuleneva müra seire” (Noise Monitoring in Tallinn due to
Operation of Airport (Ülemiste)), et tagada Eestis direktiivi 2002/30/EÜ lennuväljade müra
piiravate reeglite ja protseduuride kehtestamise kohta ja direktiivi 2002/49/EÜ keskkonnamüra
hindamise ja juhtimise kohta rakendamine. Projekt kogumaksumusega 6,1 miljonit
krooni hõlmab väljaõpet, seadmeid ja tehnilist abi õigusaktide väljatöötamisel. Kuna praegu
puuduvad lennundusseaduses eelnimetatud direktiivide nõuete kehtestamiseks vajalikud
delegatsioonid, on vaja teha asjakohane seaduse täiendus. Täiendatud seadus võetakse vastu
2004. aasta alguses ja selle alusel väljaantavad määrused ühinemise päevaks.
Mootorsõidukite mürataset käsitlevate direktiivide harmoneerimine jätkub kuni ühinemiseni.
Eraldi kehtestatakse mopeedide müratasemete piirväärtused (direktiivi 97/24/EÜ alusel)
2004. aastal. Kuna praegu puudub välisõhu kaitse seaduses piirväärtuste kehtestamiseks vajalik
delegatsioon, on vaja teha asjakohane seaduse täiendus.
Välistingimustes kasutatavate seadmete müratasemete direktiiv 2000/14/EÜ ühtlustatakse
2003. aasta jooksul.
Keskkonnamüra hindamise ja juhtimise alase direktiivi 2002/49/EÜ harmoneerimiseks
muudetakse sotsiaalministri 4. märtsi 2002. aasta määrust nr 42 “Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.
Praegu on üle võetud müratasemete tervisemõju määramise ja hindamise metoodika. Veel ei
ole määratud vastutavat asutust ega selle ülesandeid (kes koostab mürakaardid ning hindab,
kinnitab ja kogub informatsiooni). Harmoneerimine tagatakse ühinemiseks.
Tuumaohutus ja kiirguskaitse
Uus kiirgusseaduse eelnõu ja selle rakendamise määrused tagavad kiirguskaitse valdkonna
põhilise vastavuse ELi asjakohasele õigusele. Kiirgusseaduse eelnõu esitatakse 2003. aasta I
poolaastal ning selles nähakse ette kiirgusohutuse riiklik programm, sealhulgas radioaktiivsete
jäätmete käitlemise arengukava koostamine iga kümne aasta järel. Programmi koostab ja
esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Keskkonnaministeerium. Kiirgusseadusega sätestatakse
56 kiirguskaitsealast mõistet, mis aitavad kaasa ühtse kiirguskaitseterminoloogia
kujunemisele. Eelnõus sätestatakse kiirgusohutuse alal pädevad asutused – Keskkonnaministeerium
ja Keskkonnainspektsioon.
5. MÕJUD
ELi tellimusel tehtud uurimuses “Keskkonna acquis’ ülevõtmise tulud kandidaatriikidele”
(The Benefits of Compliance with the Environmental Acquis’ for the Candidate Countries,
ECOTEC Research and Consulting Ltd., 2000) on toodud välja peamine kasu, mida saavad
kodanikud ja ökosüsteemid acquis’ nõuete täielikul rakendamisel:
paraneb elukvaliteet peamistes põlevkivi kasutavates tööstuspiirkondades – märkimisväärselt
vähenevad heitkogused soojuselektrijaamadest. Paraneb kütuste kvaliteet ja liikluskorraldus,
eriti tuntav on õhkupaisatavate autoheitgaaside vähenemine suurtes linnades
(Tallinn, Tartu jne);
299