Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VABA LIIKUMINE Kapitali vaba liikumise acquis’ näeb ette ka kaitsemeetmed, mida ühendus võib erandlikel asjaoludel rakendada, kui kapitali liikumine kolmandatest riikidest või kolmandatesse riikidesse põhjustab või võib põhjustada olulisi raskusi majandus- ja rahaliidu toimimises (asutamislepingu artikkel 59), ning ühenduse meetmed, mida peetakse vajalikuks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika teostamisel (asutamislepingu artikkel 60 viitega artiklile 301). Samuti võib liikmesriik kasutusele võtta kapitali vaba liikumist piiravaid erakorralisi abinõusid maksebilansi raskustest ülesaamiseks (asutamislepingu artiklid 119 ja 120). Liikmesriikidele on antud erandlikke õigusi rakendada välisinvesteeringute suhtes alalisi või ajutisi piiranguid. Peamiselt käsitlevad sellised erandid kinnisvarainvesteeringuid. Olulisemad on EÜ asutamislepingu protokoll nr 1 Taani kohta, mis võimaldab selles liikmesriigis määramata ajani piirata suvemajade võõrandamist välismaalastele, ning mitmetele liikmesriikidele lubatud üleminekuperioodid põllumajandusmaa või suvemajade võõrandamiskitsenduste ajutiseks säilitamiseks. Asutamislepingu kapitali vaba liikumise sätete rakendamiseks on nõukogu vastu võtnud direktiivi 88/361/EMÜ, mis sisaldab nimekirja nendest kapitalisiiretest liikmesriiki või liikmesriigist välja, millele laiendatakse kapitali vaba liikumise põhimõtet. Need on kinnisvara- ja muud otseinvesteeringud, väärtpaberi- ja muude rahastamisvahendite tehingud, jooksevkonto- ja hoiukontotehingud, finantslaenud ja -krediit, tagatised ja pandiõigused, kindlustusülekanded, isiklikku laadi kapitalisiirded (pärandid, kingid, annetused jms) ning muud liiki kapitalisiirded. Liitumisläbirääkimistel käsitleti kapitali vaba liikumise peatüki raames ka kahte selle rakendusvaldkonda: maksesüsteemi ja rahapesu tõkestamist. Piiriüleste maksete ja krediidiülekannete kiire, sujuv ja õiguslikult korrektne tegemine on väga oluline, et tagada kapitali vaba liikumise põhimõtte rakendamine ning vältida ebasoovitavaid mõjusid ja riske. Nimetatud valdkondade acquis’ sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/5/EÜ (piiriülesed krediidiülekanded) ja 98/26/EÜ (arvelduse lõplikkus), nõukogu direktiivi 91/308/EMÜ (rahapesu tõkestamine), nende hilisemaid muudatusi ning veel mõnda õigusakti. ELi kohtuõigus, mis tuleneb kapitali vaba liikumise põhimõtet puudutavatest kohtuasjadest, ei ole eriti mahukas. Tähtsamad kohtuasjad käsitlevad eluasemelaene, rahatähtede eksporti, rahaekspordi koguselisi piiranguid, välismaiseid väärtpabereid ja ringhäälingusaadete teise riigi territooriumile edastamist. Mitmed kohtukaasused seonduvad allpool lähemalt selgitatava kuldaktsiate probleemiga, mis ei ole veel ühest õiguslikku lahendust leidnud. 3. SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Kapitali vaba liikumise põhimõtte ülevõtmise peamine abinõu on olnud Eesti õigusaktide kooskõlla viimine selle valdkonna ELi õigusega. Õigusaktide ühitamiseks ei ole vaja täita mahukaid seadusandlikke ülesandeid, sest Eesti õigus on juba riigi taasiseseisvumisest ja rahareformist alates valdavalt kooskõlas kapitali vaba liikumise põhimõttega, s.t Eesti õigusaktides on harva sätestatud ja veelgi harvem praktikas rakendatud kitsendusi, mis eristavad ja diskrimineerivad investoreid nende kodakondsuse, elu- või asukoha alusel. See asjaolu tõstis liitumisläbirääkimiste algstaadiumis Eesti positiivselt esile nii võrdluses mitmete praeguste liikmesriikidega enne nende ühinemist ELiga kui ka võrdluses teiste liitumisläbirääkimisi alustanud liituvate riikidega. Kuid liberaalne lähtepositsioon tekitas riiklust ja turumajandust taastavale Eestile ka arenguprobleeme, mille lahendamiseks tuli teha jõupingutusi kuni liitumisläbirääkimiste lõppjärku jõudmiseni. 138
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VABA LIIKUMINE 1995. aastal ratifitseeris Eesti Euroopa lepingu, mille artikli 61 kohaselt ei või Eesti ja EL vastastikku kehtestada uusi kapitali liikumise piiranguid. Liberaalne lähtepositsioon ja Euroopa lepinguga võetud kohustused seadsid mõne majandusvaldkonna õiguslikule reguleerimisele liiga jäigad raamid, muutes võimatuks leevendada areneva õigussüsteemi puuduste ning kiirete ja ulatuslike majandusreformide ebasoodsaid kõrvalmõjusid kapitali liikumist piiravate meetmete abil. Näitena võib tuua Eesti Telekomi erastamisel riigi eriõiguste ajutise säilitamise nn kuldaktsiatena, mida Euroopa Komisjon läbirääkimistel teravalt arvustas. Kuldaktsiate omandamine on komisjoni käsituses vastuolus kapitali vaba liikumise põhimõttega ning komisjon on seda seisukohta kaitsnud mitmes liikmesriikide vastu algatatud kohtuasjas. Kuna Eesti Telekomi puhul oli omandatud eriõigus ajutine (lõpeb enne Eesti ühinemist) ja selle vajadus areneva seadusandluse nõrkusega põhjendatud, siis ei tekitanud kuldaktsiate probleem Eesti ja komisjoni vahele püsivaid erimeelsusi. Teise olulise näitena õigusliku manööverdamisruumi piiratusest võib tuua olukorra, kus peaaegu vaba juurdepääs maareformi käigus erastatavale maale tõi kaasa maatulundusmaa liigse killustumise, mittesihipärase kasutamise ja kohalike maaharijate tõrjutuse maaturul. Lisapiiranguid ei võimaldanud aga Euroopa lepinguga võetud kohustused enam kasutusele võtta. Liitumisläbirääkimiste poolte koostöös leitud selle probleemi lahendus on sätestatud ühinemislepingu eelnõus üleminekumeetmetena. Kõige enam on kapitali vaba liikumise põhimõttest kõrvale kaldutud maa erastamist ja kinnisvaraturgu reguleerivates õigusaktides, peaasjalikult 1991. aastal vastu võetud maareformi seaduses ja eespool nimetatud, 1996. aastast kehtinud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seaduses. Muudes õigusaktides sätestatud põhiliselt potentsiaalsete (tegelikult üldse mitte või ainult üksikjuhtudel kasutatud) kitsendustega võrreldes on nende puhul tegemist reaalsete, massilistes erastamis- või tsiviiltehingutes rakendatud piirangutega välismaalaste ning välismaiste ja ka Eesti juriidiliste isikute suhtes. Maareformi seaduses on keelatud maa enampakkumisega erastamine välismaalastele. Maa ostueesõigusega erastamisel välismaalastele valitsuse määrusega piiritletud aladel on vaja maavanema luba. Seaduses on kehtestatud mitmeid hinna- ja maksesoodustusi ostjate elukoha, vanuse, tegevusala, sotsiaalse seisundi ja maa kasutamise sihtotstarbe alusel ning piiranguid omandatava maa pindala suhtes. Välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise kitsendamise seadus lubas välismaalasele maatüki omandit üle anda üldjuhul vaid maatüki asukohajärgse maavanema loal, kui see oli kooskõlas avaliku huvi ja julgeolekuga. Välismaalasel oli keelatud omandada kinnisvara väikesaartel ja seaduses loetletud, peamiselt Venemaa piiri äärsetes kohalikes omavalitsusüksustes, kuid see oli erandina võimalik Vabariigi Valitsuse loal. Piirangud hõlmasid igat liiki kinnistute omandamist, sõltumata maaüksuse suurusest ja sihtotstarbest. Kuna välismaalastele kehtinud piirangud nii maa erastamisel kui ka tsiviilkäibes oleva kinnisasja üleandmisel olid ilmses vastuolus kapitali vaba liikumise põhimõttega ning ei olnud sellises mahus õigustatavad ka EÜ asutamislepingu artikli 58 lõike 1 punkti b alusel avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel, pöörati liitumisläbirääkimistel peatähelepanu just nimetatud valdkondadele. Eesti seisukoht oli, et arvukate kitsendustega maareformi seadust ei ole reformi lõppjärgus enam otstarbekas muuta ja maareform tuleb kehtivail tingimustel lõpule viia enne Eesti ühinemist ELiga. Valdavas osas see eesmärk ka saavutatakse, sest maa ostueesõigusega eras- 139
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88: VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 107 and 108: VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 131 and 132: VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 137: VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 141 and 142: VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 143 and 144: VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 145 and 146: VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 153 and 154: VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 163 and 164: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 181 and 182: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Page 245 and 246:
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
Page 261 and 262:
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?