Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS- JA RAHALIIT 11. JAGU Majandus- ja rahaliit 1. SISSEJUHATUS Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahvusvahelise suhtlemise osakonna nõunik Meelis Meigas ja Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhtivekspert Ingrid Toming. Seletuskirja on kinnitanud majandusja läbirääkimiste peatüki töögrupi juht Rahandusministeeriumi nõunik Madis Üürike. EÜ asutamislepingu artikli 2 kohaselt on ühenduse ülesanne rajada ühisturg ning majandusja rahaliit ning edendada ühenduse kõigis osades harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat majandustegevust, tööhõivet ja sotsiaalkaitset, meeste ja naiste võrdõiguslikkust, majanduse püsivat ja inflatsioonivaba kasvu, konkurentsivõimet ja majanduslikku suutlikkust, keskkonnakaitset ja -kvaliteeti, elatustaset ja elukvaliteeti ning liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust. Majandus- ja rahaliidu põhimõtted on kehtestatud EÜ asutamislepingu seitsmendas jaotises, mille esimene peatükk käsitleb ühenduse majanduspoliitikat ja teine peatükk rahapoliitikat. Järgnevalt on selgitatud majandusja rahapoliitika toimimise põhimõtteid ELis. 2. EESMÄRK Majanduspoliitika on reguleeritud EÜ asutamislepingu artiklites 98–104. EÜ asutamislepingu artikli 99 kohaselt käsitlevad liikmesriigid oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ja viivad seda ellu majanduspoliitika üldsuuniseid järgides. 1993. aastast alates on nõukogu igal aastal komisjoni soovituse põhjal heaks kiitnud majanduspoliitika üldsuunised. Majandus- ja rahandusministrite nõukogu jaoks valmistavad üldsuuniste visandi makromajanduse ja eelarve küsimustes ette majandusja rahanduskomitee ning struktuuripoliitika küsimustes majanduspoliitika komitee. Ministrite nõukogu esitab majanduspoliitika üldsuuniste olulised küsimused kevadisele Euroopa Ülemkogule. Üldsuunised annavad liikmesriikidele laiahaardelisi soovitusi rahvamajandus- ja struktuuripoliitika elluviimiseks ning on hilisema mitmepoolse järelevalve mõõdupuuks. Üldsuuniste järgimine on vabatahtlik ja põhineb liikmesriikide vastastikusel kontrollil. Majandus- ja rahandusministrite nõukogu võib teha üldsuuniseid mittejärgivale liikmesriigile soovituse ja vajaduse korral selle ka avalikustada. 2000. aastast alates koostab komisjon igal aastal üldsuuniste täitmise aruande. Üldsuuniste koostamine ja nende elluviimise hindamine on liikmesriikide majanduspoliitikate koordinatsiooniprotsessi keskmeks, mida täpsustavad allpool esitatud üksikasjalikumad protseduurid. Komisjon jälgib, et liikmesriigid täidaksid EÜ asutamislepingu artikliga 104 ning stabiilsuse ja kasvupaktiga võetud ülemäärasest riigieelarve puudujäägist ja riigivõlast hoidumise 212
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS- JA RAHALIIT kohustust. Selleks esitavad 11 ELi ühisrahaga liitunud liikmesriiki igal aastal stabiilsusprogrammid ja ühisrahaga mitteliitunud liikmesriigid konvergentsiprogrammid (ehk lähenemisprogrammid). Nimetatud majandusprogrammides esitavad liikmesriigid komisjonile informatsiooni oma majanduspoliitika valdkonnas võetud oluliste meetmete kohta. Seejärel hindavad liikmesriigid stabiilsus- ja konvergentsiprogramme vastastikku ministrite nõukogus. Eelarve ülemäärasest puudujäägist hoidumise kohustus ja jälgimise protseduur on kehtestatud artiklis 104. Protseduuris jälgitavad kontrollväärtused on esitatud EÜ asutamislepingu protokollis nr 20 ning need on: 3% kavandatud või tegelik riigieelarve puudujääk turuhindades sisemajanduse kogutoodangu suhtes ja 60% riigivõlg sisemajanduse kogutoodangu suhtes. Kui liikmesriik ületab nimetatud kontrollväärtused, koostab komisjon ettekande. Komisjon võib koostada ettekande ka juhul, kui ta on eelarvepuudujäägile seatud kriteeriumide täitmisest hoolimata seisukohal, et liikmesriigis on ülemäärase eelarvepuudujäägi tekkimise oht. Ülemääraseks eelarvepuudujäägiks ei loeta kontrollväärtuste ületamist juhul, kui puudujääk või riigi võlg on oluliselt ja pidevalt vähenenud ning jõudnud kontrollväärtuse lähedasele tasemele või kui kontrollväärtuse ületamine on erandlik ja ajutine ning suhe on kontrollväärtuse lähedane. Komisjoni ettekande kohta koostab artiklis 114 ettenähtud majandusja rahanduskomitee arvamuse. Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk, esitab komisjon arvamuse nõukogule. Nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni soovituse põhjal, kas ülemäärane eelarvepuudujääk esineb. Ülemäärase eelarvepuudujäägi esinemise korral esitab nõukogu asjaomasele liikmesriigile soovitusi niisuguse olukorra lõpetamiseks määratud tähtaja jooksul. Kui nõukogu teeb kindlaks, et kehtestatud tähtaja jooksul ei ole tema soovituste alusel võetud tõhusaid meetmeid, võib ta oma soovitused avalikustada. Kui liikmesriik jätkuvalt ei täida nõukogu soovitusi, võib nõukogu teatada, et tal tuleb ettenähtud tähtaja jooksul võtta eelarvepuudujäägi vähendamiseks meetmeid, mida nõukogu peab olukorra parandamiseks vajalikuks. Niisugusel juhul võib nõukogu liikmesriigilt nõuda konkreetse ajakava kohaselt aruannete esitamist, et jälgida selle liikmesriigi poolt tarvitusele võetud meetmeid. Niikaua kui liikmesriik ei ole asunud nõukogu otsust täitma, võib nõukogu otsustada kohaldada või vajaduse korral karmistada ühte järgmistest meetmetest: taotleda, et asjaomane liimesriik avaldaks enne võlakirjade ja väärtpaberite emissiooni lisainformatsiooni, mille sisu määrab kindalaks nõukogu; taotleda, et Euroopa Investeerimispank vaataks läbi oma laenupoliitika asjaomase riigi suhtes; taotleda, et asjaomane liikmesriik annaks ühendusele sobiva suurusega intressivaba tagatise, kuni ülemäärane eelarvepuudujääk on nõukogu arvates korrigeeritud; määrata vajaliku suurusega trahve. Ülemäärase eelarvepuudujäägi protseduuriga seotud otsused teeb nõukogu komisjoni soovituse põhjal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. EÜ asutamislepingu artiklis 2 püstitatud lepingu põhieesmärkide saavutamiseks on vaja viia majanduspoliitikat ellu kooskõlas EÜ muu poliitikaga, mis ei ole otseselt seotud majandusja rahaliiduga. Seetõttu on majanduspoliitika koordineerimisega lahutamatult seotud ühenduse tööhõivepoliitika (EÜ asutamislepingu artikkel 128). Kvalifitseeritud mobiilne tööjõud ja väike tööpuudus on esmane kõrge majanduskasvu saavutamise eeldus. Samuti edendavad liikmesriigid kauba-, teenuse- ja kapitaliturgu, viies ellu struktuurireforme. 213
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162: VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 163 and 164: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 181 and 182: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190: VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198: VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200: VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 211: VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 215 and 216: VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218: VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 223 and 224: VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 235 and 236: VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 251 and 252: VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?