Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA AUDIOVISUAALPOLIITIKA toodangu pääsuks telekanalitesse, mis omakorda mõjutab positiivselt Euroopa maade audiovisuaaltööstuse arengut. EÜ asutamislepingus käsitletakse audiovisuaalsektorit XII jaotise artiklis 151. Maastrichti lepingu artiklis 151 rõhutatakse, et ELi meetmetega püütakse ergutada liikmesriikide koostööd ning vajaduse korral toetada ja täiendada nende tegevust ka audiovisuaalsektoris. 1. mail 1999 jõustunud Amsterdami lepinguga lisati EÜ asutamisepingule ka protokoll nr 32 liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta. Protokollis rõhutatakse avalik-õigusliku ringhäälingu olulist rolli ühiskonnas. Samas jäetakse iga liikmesriigi otsustada avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamisviisid nii kaua, kuni see ei mõjuta kaubandustingimusi ega konkurentsi ühenduses sellisel määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega. Sealjuures peab võtma arvesse avaliku teenuse osutamist. Nagu eespool nimetatud, on ELi põhiline audiovisuaalvaldkonda reguleeriv õigusakt nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teatud tingimuste kooskõlastamise kohta, mis on sätestatud liikmesriikides õigus- või haldusnormidega televisiooniringhäälingu suhtes (tuntud piirideta televisiooni direktiivina). Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga 97/36/EÜ. Nimetatud õigusaktidega kehtestatakse ühtsed nõuded kõigile ELi liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevatele ringhäälinguorganisatsioonidele. See ühtne regulatsioon loob alused liikmesriikidest pärinevate telesaadete ja programmide vabaks liikumiseks ühenduse piires, sealhulgas satelliittelevisiooni vahendusel. Peale piirideta televisiooni direktiivi on audiovisuaalvaldkonnas ka mitmeid otsuseid, millega pannakse alus Euroopa filmi- ja teletööstuse toetustele, et muuta valdkond konkurentsivõimelisemaks ja tõhusamaks. Praegu vaatab EL läbi oma audiovisuaalpoliitika alusdokumente. Sel aastal peetakse mitu arutelu, kus analüüsitakse piirideta televisiooni direktiivi regulatsioonide toimimist muutunud meediakeskkonnas ning aasta lõpul avaldab Euroopa Komisjon raporti selle töö tulemustest koos ettepanekutega edasiseks. Võimalik on direktiivi täiendamine ja ajakohastamine lähiaastatel. Põhimõtteliselt on otsustatud ELi audiovisuaalsektori toetusmehhanismi MEDIA Plus programmi pikendada aasta võrra. MEDIA programmid kui audiovisuaaltööstuse toetusmehhanismid moodustavad audiovisuaalpoliitika teise samba piirideta televisiooni direktiivi kõrval. Esimene MEDIA programm käivitati 1990. aastal ja kestis kuni aastani 1995. Seejärel võeti EÜ asutamislepingu artikli 128 põhjal vastu programm MEDIA II toimimisajaga 1996–2000. Praegu toimib MEDIA Plus kestusega 2001–2005. MEDIA Plus programmile on alus pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. jaanuari 2001. aasta otsusega 163/2001/EÜ Euroopa audiovisuaalprogrammide tööstuse kutsetöötajate koolitusprogrammi (MEDIA-koolitus) rakendamise kohta aastatel 2001–2005 ning nõukogu otsusega 2000/821/EÜ Euroopa päritoluga audiovisuaalteoste arendamise, levitamise ja nende müügi edendamise soodustamiseks mõeldud programmi rakendamise kohta (MEDIA Plus – arendamine, levitamine ja müügi edendamine) aastateks 2001–2005. ELi audiovisuaalpoliitika nõuded lisati Eesti ringhäälinguseadusesse 1999. ja 2000. aastal, kehtestades: ühtsed põhimõtted, mis määravad kindlaks ELi liikmesriikide õigusaktide kohaldamise kõikidele ELi liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatele teleringhäälingutele; 274
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA AUDIOVISUAALPOLIITIKA nõuded, et enamus saateajast peab kuuluma Euroopa päritolu ja sõltumatute tootjate toodangule. (Vastavalt ringhäälinguseadusele kuulub alates 2003. aastast 51% saateajast Euroopa päritolu teostele ja 10% sõltumatute tootjate teostele. Selleks et telejaamadel oleks lihtsam neid protsente saavutada, on Eesti õigusaktides rakendatud nn progresseeruvat mehhanismi, mis sätestab kindlad kvoodid Euroopa toodangule juba alates 2000. aastast); vastuvõtu ja taasedastamisvabaduse põhimõtte; ainuõigusi reguleerivad piirangud ja juurdepääsu olulise tähtsusega sündmustele; vastulause esitamise õiguse; alaealiste kaitse; reklaami, otsepakkumiste ja sponsorluse nõuded. Läbirääkimistel ELiga käsitleti põhjalikult ka Eesti ringhäälinguseaduses sätestatud omatoodangu mõistet ja omatoodangu mahu nõudeid. Seadus määrab Eesti telekanalites Eesti tänapäeva ja kultuuripärandi teemaliste saadete miinimummahud. Sellega tahetakse kaitsta Eesti kultuuriidentiteeti meie teleprogrammides. 4. EELNÕUST TULENEVATE KOHUSTUSTE VASTAVUS EESTI JA ELI ÕIGUSELE Eesti audiovisuaalvaldkonna õigusaktid on täielikult kooskõlas ühenduse õigustikuga, mida Eesti on ühinemisakti artikli 2 kohaselt kohustatud üle võtma ja rakendama täies ulatuses. Ühenduse õigustikust tulenevad kohustused Eesti teleorganisatsioonidele on lisatud ringhäälinguseadusesse. 5. MÕJUD ELiga liitumise järel hakkab Eesti osalema ELi audiovisuaalpoliitika toetusprogrammis MEDIA Plus samadel alustel teiste liikmesriikidega ning avarduvad võimalused filmi- ja teletootjate rahvusvaheliseks koostööks. Kasvab ka eesti audiovisuaaltoodangu potentsiaalne turg, mille suuremate võimaluste kasutamine sõltub siiski väga palju meie filmide ja telesaadete tasemest ning oskusest neile tunnustust võita. Samuti tööde pakkumise edust ja rahvusvahelistest sidemetest sel alal. Aktiivsel osavõtul MEDIA programmist on siin tähtis koht. Seoses ELi piirideta televisiooni direktiivi nõuete ülevõtmise ja rakendamisega kasvab Euroopa päritolu filmide ja teletoodangu osakaal Eesti telekanalite programmides. 6. RAKENDAMINE Eesti audiovisuaalalaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse õigustikuga oli eeltingimuseks Eesti ühinemisel ühenduse toetusprogrammiga MEDIA Plus 2002. aastal. Programmi info- ja nõustamiskeskus Media Desk töötab Eesti Filmi Sihtasutuse juures ning Eesti on aktiivselt lülitunud programmi raames tehtavasse töösse. Institutsionaalne baas acquis’ rakendamiseks Eestis on olemas. Valdkonna õigusaktide rakendamise eest tervikuna vastutab Kultuuriministeerium ning järelevalve teostamine jaguneb Sideameti (tehniline järelevalve), Ringhäälingunõukogu (järelevalve avalik-õigusliku ringhäälingu üle) ja Kultuuriministeeriumi vahel. Ringhäälinguseadus sätestab ka järelevalveametnike volitused ja võimalikud sanktsioonid ning nende rakendamise korra. 275
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224: VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 235 and 236: VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 251 and 252: VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256: VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258: VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 263 and 264: VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266: VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 271 and 272: VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273: VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 277 and 278: VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 283 and 284: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312: VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 325 and 326:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?