Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VABA LIIKUMINE Valimisõiguste tagamisel Eesti erandeid ei taotlenud. Eestis reguleerib õigust valida ja olla valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. ELi kodanike õigus olla valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse tagatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadusega Eesti ühinemisest ELiga, mille muudatused võeti vastu 27. märtsil 2002. aastal ja mis jõustusid 6. mail 2002. Õigust valida ja olla valitud Euroopa Parlamenti tagatakse Euroopa Parlamendi valimise seadusega. Seadus võeti vastu 18. detsembril 2002. aastal ja jõustus 23. jaanuaril 2003. 5. MÕJUD Eesti elanike haridustase on võrdlemisi hea ja ELi riikidega sarnane. Paljud Eesti kodanikud oskavad ka üsna hästi inglise ja soome keelt. Töötasu erinevus ELi praeguste liikmesriikidega võrreldes võib osutuda oluliseks põhjuseks eestlaste tööleasumisel välismaale. Vaadeldes statistilisi andmeid praegu ELi liikmesriikides töötavate võõrtöötajate kohta (siin ja edaspidi on kasutatud andmeid 2002. aasta sügisel TÜ majandusteaduskonna õppejõudude tehtud uuringust “Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele”, K. Philips, M. Priinits, M. Rõõm, A. Võrk (http://www.eib.ee/pages.php/010602,220), ilmneb, et eelkõige on nad hõivatud töötlevas tööstuses, kaubanduses ja ehituses. Suhteliselt suur hulk inimesi töötab ka tervishoiu- ja sotsiaalsfääris, äritegevuses ning hotellides ja restoranides. Sageli konkureerivad praeguste liituvate riikide töötajad eelkõige madalat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade pärast ehituses, töötlevas tööstuses, teeninduses ja põllumajanduses, sõltumata nende eelnevalt omandatud haridusest. Takistuseks, miks võõrtöötajatel on raske oma kvalifikatsiooni täielikult rakendada, on eelkõige puudulik keeleoskus ja ebapiisav töökogemus. Tööjõu osaline kaotus ei pruugi avaldada negatiivset mõju riigi heaolu ja rikkuse loomisele niikaua, kui emigreeruvad eelkõige madala kvalifikatsiooniga ja töötud inimesed. Samal ajal suure arvu oskustööliste ja spetsialistide lahkumine riigist võib jätta negatiivse jälje päritoluriigi majandusele. Tehtud uuringud näitavad, et eestlased on küll huvitatud välismaale tööle asumisest, kuid seda üldjuhul lühemaks ajaks ja kõigepealt on inimeste eesmärk omandada töökogemusi ja täiendada tööalaseid teadmisi. Ajutiselt emigreerunud inimesed eeldatavalt suurendavad oma oskusi välismaal töötades ning kodumaale naastes annab nende inimkapitali kvaliteedi kasv positiivset efekti päritoluriigi majandusele. Kokkuvõttes on mõjud nii negatiivsed kui ka positiivsed, olenevalt sellest, missugused tööjõugrupid emigreeruvad. Eesti elanikkond on üldjuhul paikne ning enamiku inimeste puhul takistavad teise riiki tööle asumist praeguses elukohas olevad sotsiaalsed sidemed ning vähesed elu- ja töökohavahetuse traditsioonid. Seega võib eeldada, et teistesse ELi liikmesriikidesse tööleasuvate Eesti kodanike hulk ei ole nii suur, et sellest tekiks tööjõuturul olulisi probleeme. 6. RAKENDAMINE Töötajate vaba liikumine Määruse 1612/68/EMÜ rakendamise koordineerimise eest vastutab Sotsiaalministeerium (ametiühingud, tööhõive, töötasustamise ja teiste töötingimuste ning kutseomistamise süstee- 116
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VABA LIIKUMINE mi väljatöötamine). Kuna määrusega hõlmatakse mitmeid valdkondi, vastutavad selle rakendamise eest ka Haridus- ja Teadusministeerium (õigus saada üldharidust, kutseõpet ja kõrgharidust), Rahandusministeerium (maksustamine), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (tööload kolmandate riikide kodanikele, elamisload), Väliministeerium (ELi kodanikest perekonnaliikmete õigus riiki siseneda ja seal viibida), Justiitsministeerium (avalik teenistus), kohalikud omavalitsused (õigus eluasemele). Euroopa Töövahendussüsteemi EURES rakendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium (Tööturuamet ja tööhõiveametid). Elamisõigus Elamislubade andmise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Vabariigi Valitsus või siseminister otsustavad elamisloa andmise, sellest keeldumise, pikendamise ja pikendamisest keeldumise erandjuhul, st nende isikute puhul, kellele üldjuhul elamisluba ei anta. Erandjuhul otsustab siseminister elamisloa andmise juhul, kui Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitab selleks põhjendatud taotluse (võõrriigi erusõjaväelased, kriminaalkorras karistatud isikud). Kodakondsus- ja Migratsiooniamet annab loa esitada elamisloa taotlus asukohariigis, võtab vastu elamislubade ja töölubade taotlusi, menetleb neid ja otsustab oma pädevuse piires elamis- ja töölubade andmise; isikustab isikutunnistusi, Eesti kodaniku passe, välismaalase passe, ajutisi reisidokumente, pagulase reisidokumente, meremehe teenistusraamatuid ja meresõidutunnistusi ning elamisloa kleebiseid. Välisesindused võtavad välismaalastelt vastu elamis- ja tööloa taotlusi edastamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile; väljastavad välismaalastele elamis- ja tööloa andmise või sellest keeldumise otsused ning elamisloa kleebised. Tööturuamet kooskõlastab välismaalase tööloa taotluse. Üliõpilaste liikumise õiguse eest vastutavad ametkonnad, Vabariigi Valitsus, Siseministeerium, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, <strong>Välisministeerium</strong>, Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kodanikuõiguste (valimisõigus) eest vastutavad Vabariiklik Valimiskomisjon (valimiste läbiviimine) ja Siseministeerium (valimisnimekirjade koostamine). 7. JÕUSTUMINE Ühinemisakti VI lisa 1. peatükis on sätestatud üleminekuperiood töötajate vaba liikumise suhtes. Selle kohaselt on liikmesriikidele antud õigus oma tööturge liituvate riikide kodanikele mitte avada. Üleminekuperioodi kestus on maksimaalselt 7 aastat ning seda on lähemalt käsitletud alajao punktis 3. Ühinemislepingu ülejäänud sätted isikute vaba liikumise kohta jõustuvad samal kuupäeval kui leping. 117
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66: III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 67 and 68: III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 69 and 70: III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72: III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73: IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77: V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81: VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85: VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88: VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 107 and 108: VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 115: VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 131 and 132: VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 137 and 138: VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 145 and 146: VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 153 and 154: VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 163 and 164: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166: VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 167 and 168:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Page 245 and 246:
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
Page 261 and 262:
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?