Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 2. JAGU Euroopa Liidu kujunemine Pärast Teist Maailmasõda muutus Lääne-Euroopa keskseks eesmärgiks poliitiline ja majanduslik ühinemine, et eemalduda 20. sajandil kaks maailmasõda põhjustanud hoiakutest. 18. aprillil 1951. aastal kirjutasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Pariisis alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamise lepingule, (European Coal and Steel Community, ECSC), mis jõustus 1952. aastal ning mille kestuseks määrati 50 aastat. Lepinguga võeti sõjatööstuse jaoks olulised tööstusharud rahvusvahelise kontrolli alla, lepingu eesmärk oli muuta võimatuks uue sõja ettevalmistamine ning luua söe ja terase ühisturg. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega hakati Euroopa ühist majandust ja poliitikat edendama kõrgemal tasandil kui tavaline riikidevaheline koostöö. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu allkirjastamisega kandsid liikmesriigid kindlalt piiritletud majandusvaldkondades oma otsustusõiguse üle ühistele institutsioonidele – ülemametile, nõukogule, ühisassambleele ja kohtule. Koostöö muutus riigiüleseks, mille tingis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse institutsioonide iseseisev roll liikmesriikide suhtes. 1955. aastal peeti Itaalias, Messinas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse liikmesriikide välisministrite konverents, mille tulemusel kirjutati 25. märtsil 1957. aastal Roomas alla lepingutele, millega pandi alus Euroopa Majandusühendusele (European Economic Community, EEC) ja Euroopa Aatomienergiaühendusele, edaspidi EURATOM (European Atomic Energy Community, EURATOM). Mõlemad lepingud jõustusid 1. jaanuaril 1958. aastal ning mõlemad ühendused olid rangelt majandusliku suunitlusega. Euroopa Majandusühenduse eesmärgiks seati ühise siseturu loomine, et arendada välja võimalikult harmooniline majandusruum. Siseturu loomine oli tihedalt seotud sisetollide kaotamise, ühise välistolli ja ühisturu loomisega. Euroopa Majandusühenduse eesmärk oli lisaks kaupade vaba liikumise soodustamisele edendada isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist. EURATOM keskendus aatomienergia küsimustele. Ühendus loodi peaasjalikult Prantsusmaa algatusel, et tagada tuumaenergia rahumeelne kasutamine. Eesmärgiks oli edendada tuumauuringuid, levitada asjakohast informatsiooni, arendada ja laiendada tehnoloogiat ning luua Euroopa Aatomiagentuur. EURATOMi asutamisleping sisaldab ka sätteid investeeringuabi kohta. Seoses kõigi kolme ühenduse institutsioonilise struktuuri samasusega kirjutasid ühenduste kuus liikmesriiki 25. märtsil 1957. aastal alla Euroopa ühenduste teatavate ühisinstitutsioonide lepingule, mille kohaselt kolmele Euroopa ühendusele loodi ühine assamblee (Euroopa Ühenduste Assamblee, Euroopa Parlamendi eelkäija) ja kohus (Euroopa Kohus). Ühiste insti- 20
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE tutsioonide asutamisel lähtuti Saksa ja Itaalia konstitutsioonikohtu ja Prantsuse riiginõukogu (Conseil d’Etat) traditsioonidest. Samuti moodustati ühine majandus- ja sotsiaalkomitee. Ühenduste eesmärk oli edendada majandust ja tõsta elatustaset, hoida ära sõda ning ergutada Euroopa rahvaste tihedamat ja sõbralikumat läbikäimist. 1957. aastal moodustatud Euroopa Ühenduste Assamblee ja Euroopa Kohus olid ennast õigustanud ning neile aluseks oleva lepingu eeskujul kirjutati 8. aprillil 1965. aastal Brüsselis alla Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule, mis jõustus 1967. aasta juulis. Selle lepinguga ühendati Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemamet ning Euroopa Majandusühenduse ja EURATOMi komisjonid ja ühenduste nõukogud, seetõttu nimetatakse seda tihti ka liitmislepinguks. See muudatus, mille tulemusel loodi kolme Euroopa ühendust teenivad Ministrite Nõukogu ja Euroopa Komisjon, oli oluline etapp Euroopa integratsioonis. Euroopa Majandusühenduse loomisel oli ühisturu rajamiseks ette nähtud kolm etappi. Esimesel ja teisel etapil tegi nõukogu otsuseid enamasti ühehäälselt. Kolmandaks perioodiks oli aga ette nähtud minna üle otsustamisele kvalifitseeritud häälteenamusega. Prantsusmaale selline areng ei meeldinud, kuna leiti, et liikmesriikidele peaks siiski jääma viimane sõna. Tekkinud kriisi tulemusel kirjutati 1966. aasta jaanuaris Luxembourg’is alla nn Luxembourg’i kompromissile. Sellega lepiti kokku, et ühe liikmesriigi olulisi huve käsitleva küsimuse korral püüeldakse üksmeelse lahenduse poole. Kuigi kompromissis see sõnaselgelt ei väljendunud, tõlgendas Prantsusmaa seda kui vetoõiguse sisseviimist ühenduse õigusesse. Selline lähenemine muutus mõneks ajaks valitsevaks ka teiste liikmesriikide praktikas. 1970ndate aastate alguseks oli Euroopas kolm ühendust, mis reguleerisid liikmesriikide majanduskoostööd. Järjest rohkem kerkis esile vajadus teha lisaks majanduskoostööle ka poliitilist ja muud koostööd. Sellise arengu tulemusena kirjutati 1986. aasta veebruaris alla ühtsele Euroopa aktile, millega kaasnesid Euroopa ühenduste asutamislepingute muudatused. Akt jõustus 1. juulil 1987. aastal ning oli oluline nii oma sisuliste kui ka institutsiooniliste muudatuste poolest. Nendest tähtsaimad on: Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus sätestati eesmärk kujundada välja ühtne siseturg hiljemalt aastaks 1992; Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati mitmed uued valdkonnad, nagu keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine; kasutusele võeti mitmeetapiline õigusaktide koostöömenetlus, milles osalevad nii nõukogu kui ka parlament. Andes parlamendile õiguse komisjoni ettepanekuid kaks korda läbi vaadata, tõhustati parlamendi mõju õigusloome kujundamisel ning tema nõuandvat rolli; kasutusele võeti nõusolekumenetlus, mille kohaselt nõukogu vajab õigusakti vastuvõtmiseks absoluutse häälteenamusega otsustava parlamendi nõusolekut. Sellist õigusaktide menetlemist kasutatakse olulisemates küsimustes, nagu ühenduse laienemine ja assotsieerumislepingud; anti juriidiline tunnustus juba alates 1975. aastast koos käivale Euroopa Nõukogule, mille koosseisu kuulusid kõikide liikmesriikide valitsusjuhid. Tunnustus jäi aga asutamislepingusse lisamata; loodi esimese astme kohus, mille ülesandeks sai Euroopa Kohtu assisteerimine. 21
Page 1: Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6: Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7: 12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12: Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14: Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16: I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18: I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 19: I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 23 and 24: I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 31 and 32: I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 47: II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51: II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54: III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56: III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58: III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60: III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62: III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64: III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 69 and 70: III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Page 245 and 246:
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
Page 261 and 262:
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
Page 269 and 270:
Page 271 and 272:
VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 273 and 274:
Page 275 and 276:
Page 277 and 278:
VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 279 and 280:
Page 281 and 282:
Page 283 and 284:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306:
VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310:
VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312:
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 313 and 314:
Page 315 and 316:
Page 317 and 318:
Page 319 and 320:
Page 321 and 322:
Page 323 and 324:
Page 325 and 326:
Page 327 and 328:
Page 329 and 330:
Page 331 and 332:
VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 333 and 334:
Page 335 and 336:
Page 337 and 338:
Page 339 and 340:
VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 341 and 342:
Page 343 and 344:
Page 345 and 346:
Page 347 and 348:
Page 349 and 350:
Page 351 and 352:
Page 353 and 354:
VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 355 and 356:
Page 357 and 358:
Page 359 and 360:
Page 361 and 362:
Page 363 and 364:
Page 365 and 366:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 367 and 368:
Page 369 and 370:
Page 371 and 372:
Page 373 and 374:
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 443:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?