Seletuskiri - Välisministeerium

More documents

Recommendations

Info

VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSTES 4. EELNÕUST TULENEVATE KOHUSTUSTE VASTAVUS EESTI JA ELI ÕIGUSELE Välispiir Nõukogu 12. juuli 2002 otsusega 2002/587/EÜ muudetakse ühtset käsiraamatut vastavalt ELis toimunud muudatustele, mis on seotud assotsieerunud riikide ja Schengeni acquis’ rakendamisega nendes. Parandused tehakse ühtse käsiraamatu nendesse punktidesse, mis käsitlevad liikmesriigi territooriumile sisenemise ning piirikontrolli tingimusi. Samuti lisatakse sätted, mis käsitlevad isikute vaba liikumise ja riiki lubamise põhimõtete rakendamist Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ja nende perekonnaliikmete suhtes sarnaselt ELi kodanikega. Viisapoliitika Praegu ühtlustab Eesti oma viisapoliitikat ELi ühtse viisapoliitikaga. ELi lepingus ja EÜ asutamislepingus seatud eesmärkide saavutamiseks on Eestis vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse välismaalase kutsumiseks nõutava sissetuleku piirmäär, ning määrus viisakutse vormi kinnitamise kohta. ELi ühtsete viisareeglite väljatöötamist reguleeriva Schengeni konventsiooni artikli 17 rakendamiseks loodi 1. veebruaril 2002 muu hulgas riiklik viisaregister. Seni pole aga suudetud tagada kõigi viisade väljastamiseks vajalike andmebaaside ristkasutust viisaregistriga. Enne Schengeni õigustiku täielikku ülevõtmist tuleb tagada registrite ja andmekogude ristkasutus ka Schengeni infosüsteemiga. Eesti on sõlminud viisavabaduse kokkulepped riikidega, mille kodanikel on õigus siseneda ilma viisata Schengeni riikidesse. Eesti õigusaktid on ühtlustatud ELi määrusele 539/ 2001/EÜ (täiendatud 2414/2001/EÜ) lisatud riikide nimekirjaga, mille kodanikud vajavad viisat, ja riikide nimekirjaga, mille kodanikud on viisanõudest vabastatud. Viisareþiim riikidega, mille kodanikelt nõutakse viisat sisenemiseks Eestisse, hiljem ka Schengeni ühtsesse viisaruumi, on kooskõlas ELi nõuetega. Eesti viisapoliitika seisneb üldises viisakohustuses, millest on tehtud erandid riikidevaheliste viisanõudest loobumise kokkulepetega (rahvusvahelised lepingud) või ühepoolselt viisanõudest loobumisega (Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1998. a määrus nr. 6 “Viisaeeskiri”). Aastatel 2003-2004 on vaja sõlmida viisavabaduse kokkulepped veel 16 riigiga, kuna määruse preambula punktis 12 räägitakse viidatud nimekirjade täielikust harmoneerimisest liikmesriikide poolt. Aastal 2003 muudetakse viisakutse vormi ja viisa pikendamise nõudeid. Eesti on sõlminud 14 riigiga kodanike tagasivõtmise lepingud. Samalaadsete lepingute sõlmimise üle on alustatud läbirääkimisi Venemaa ja Ukrainaga. Tagasivõtmise lepingud kolmandate riikidega aitavad oluliselt lihtsustada riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste väljasaatmist ja võitlust illegaalse immigratsiooni vastu. Nimetatud lepingud on mitme ELi õigusakti objektiks. Viisapoliitikat reguleerivad Eesti õigusaktid ei ole täielikult vastavuses ELi viisapoliitikat käsitleva acquis’ga, kuid ühtlustatakse enne ELiga ühinemist. Muuta tuleb riigipiiri seadust, välismaalaste seadust, riigilõivuseadust ja konsulaarseadust ning nende alamakte. Eesti rakendab ühiseid konsulaareeskirju täies mahus ühinemislepingu artiklis 3 viidatud ja ühinemisakti I lisas loetletud Schengeni acquis’ kohaselt. Saades komisjoni viisatöögrupilt seni meile avaldamata viisakleebiste tehnilised spetsifikatsioonid, on Eesti valmis juurutama 320
VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ JUSTIITS- JA SISEKÜSIMUSTES viisakleebiseid käsitlevate määruste 1683/95/EÜ, 333/2002/EÜ ja 334/2002/EÜ nõudeid ning kasutama ühtseid viisakleebiseid alates ühinemisest ELiga. Eesti viisatöögrupi tegevusplaan näeb ette riigipiiri seaduse muutmise 2003. aastal ning selle jõustumise hiljemalt Eesti liitumise ajaks ELiga. Hiljemalt ELiga liitumise ajaks tuleb muuta välismaalaste seadust. Schengeni acquis’ kohaselt tuleb kehtestada viisa mõiste, liigid, taotlemise ja andmise kord ning pikendamise ja kehtetuks tunnistamise alused. Eraldi on eelnõus nimetatud muudatused, mida rakendatakse pärast Eesti liitumist ELi ühtse viisaruumiga ja kontrolli kaotamist sisepiiril. Samuti tuleb muuta riigilõivuseadust, et kehtestada ühistele konsulaarjuhistele vastavad riigilõivumäärad, mis hakkavad kehtima ELi ühtses viisaruumis 2004. aasta juulis. Eesti ühtlustab viisalõivud ühel ajal välismaalaste seaduse muutmisega, seega hiljemalt ELiga ühinemise ajaks. Vastavalt ühinemislepingu I lisa nimekirjale ühtlustatakse Eesti õigusaktid ELiga ühinemise ajaks ning ülejäänud viisaeeskirjad sisepiiri kontrolli kaotamise ajaks. Nimetatud nimekiri sisaldab selliseid Schengeni õigusakte, mida rakendatakse alates ELiga liitumisest. Migratsioon Migratsiooni käsitlevad Eesti õigusaktid on vastavuses ELi õigusega. Uuendatud või uuendamisel on kõik isikut tõendavaid dokumente ja välismaalasi sisaldavad registrid ja andmebaasid. Nimetatud andmebaasid põhinevad uuel tarkvaral. Praegu toimub nende juurutamine ning liidestamine Eesti ametkondadega. Enne Schengeni acquis’ rakendamist Eestis tuleb tagada ka registrite ja andmekogude ristkasutus Schengeni infosüsteemiga. Nõukogu direktiivi 2001/40/EÜ kolmandate riikide kodanike suhtes langetatud väljasaatmisotsuste vastastikuse tunnustamise kohta rakendab Eesti alates ELiga liitumisest. Seni on illegaalselt riigis viibivate isikute väljasaatmine reguleeritud riigi õigusaktide ning välislepingutega. Illegaalset immigratsiooni ja illegaalset töötamist on ELis seni reguleeritud eelkõige soovitustega. 1. märtsil 2003 jõustunud välismaalaste seaduse muudatus harmoneerib nõukogu direktiivi 2001/51/EÜ, mis käsitleb illegaalse immigratsiooni efektiivseks tõkestamiseks vedaja vastutuse suurendamist kolmandate riikide kodanike tagasipöördumises, kui neid riiki ei lubata. Samuti ühtlustatakse nimetatud seadusega ELi illegaalse töötamise vastase võitluse nõuded. Välismaalaste seaduse muudatustega, mis jõustuvad 1. mail 2003, sätestatakse efektiivsema illegaalse immigratsiooni vastase võitluse meetmed. Eesti plaanib osaleda ka ARGO programmis, mis kestab aastatel 2002–2006. ARGO programm hõlmab administratiivset koostööd välispiiride, viisade, varjupaiga ja immigratsiooni valdkonnas. Selle eesmärgiks on korraldada ja toetada koolitust, kasutada laialdasemalt infotehnoloogilisi lahendusi erinevate valdkondade tehnilistes protseduurides ning luua ja arendada kandidaat- ja liikmesriikide ühiseid justiits- ja siseküsimustega tegelevaid keskusi (koolitus, teabevahetus jne). Varjupaigapoliitika Kuna praegu reguleeritakse ELi varjupaigaõigust pigem poliitilist laadi õigusaktidega, on Eesti pagulaste seadusesse üle võetud eelkõige menetluspõhimõtted. Edaspidi harmoneeritakse Eesti õigusaktidega EÜ asutamislepingu artikli 63 alusel võetavaid meetmeid. Eesti 321
Page 1:
Eesti ühinemisleping Euroopa Liidu
Page 5 and 6:
Saateks Käesolev raamat sündis so
Page 7:
12. Statistika 217 13. Sotsiaal- ja
Page 11 and 12:
Ratifitseerimise seaduse eelnõuga
Page 13 and 14:
Vabariigi Valitsus kiitis ühinemis
Page 15 and 16:
I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBI
Page 17 and 18:
Page 19 and 20:
Page 21 and 22:
I OSA • 2. JAGU • EUROOPA LIIDU
Page 23 and 24:
Page 25 and 26:
Page 27 and 28:
Page 29 and 30:
Page 31 and 32:
I OSA • 4. JAGU • EUROOPA ÜHEN
Page 33 and 34:
Page 35 and 36:
Page 37 and 38:
Page 39 and 40:
Page 41 and 42:
Page 43 and 44:
Page 45 and 46:
Page 47:
II OSA Ühinemisleping artiklid 1-3
Page 50 and 51:
II OSA • ÜHINEMISLEPING vahel 1.
Page 53 and 54:
III OSA • ÜHINEMISAKT Akt Tšehh
Page 55 and 56:
III OSA • ÜHINEMISAKT sätestatu
Page 57 and 58:
III OSA • ÜHINEMISAKT ses), isik
Page 59 and 60:
III OSA • ÜHINEMISAKTI TEINE OSA
Page 61 and 62:
III OSA • ÜHINEMISAKTI KOLMAS OS
Page 63 and 64:
III OSA • ÜHINEMISAKTI NELJAS OS
Page 65 and 66:
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 71 and 72:
III OSA • ÜHINEMISAKTI VIIES OSA
Page 73:
IV OSA Ühinemisakti lisad
Page 77:
V OSA Ühinemisakti protokollid
Page 81:
VI OSA Lõppakt, deklaratsioonid ja
Page 84 and 85:
VI OSA • LÕPPAKT, DEKLARATSIOONI
Page 87 and 88:
VII OSA • 1. JAGU • KAUPADE VAB
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
Page 107 and 108:
VII OSA • 2. JAGU • ISIKUTE VAB
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125 and 126:
Page 127 and 128:
Page 129 and 130:
Page 131 and 132:
VII OSA • 3. JAGU • TEENUSTE VA
Page 133 and 134:
Page 135 and 136:
Page 137 and 138:
VII OSA • 4. JAGU • KAPITALI VA
Page 139 and 140:
Page 141 and 142:
Page 143 and 144:
Page 145 and 146:
VII OSA • 5. JAGU • ÄRIÜHINGU
Page 147 and 148:
Page 149 and 150:
Page 151 and 152:
Page 153 and 154:
VII OSA • 6. JAGU • KONKURENTS
Page 155 and 156:
Page 157 and 158:
Page 159 and 160:
Page 161 and 162:
Page 163 and 164:
VII OSA • 7. JAGU • PÕLLUMAJAN
Page 165 and 166:
Page 167 and 168:
Page 169 and 170:
Page 171 and 172:
Page 173 and 174:
Page 175 and 176:
Page 177 and 178:
Page 179 and 180:
Page 181 and 182:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 8.
Page 183 and 184:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS j
Page 185 and 186:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS
Page 187 and 188:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS De
Page 189 and 190:
VII OSA • 8. JAGU • KALANDUS 5.
Page 191 and 192:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT 9
Page 193 and 194:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT S
Page 195 and 196:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT L
Page 197 and 198:
VII OSA • 9. JAGU • TRANSPORT m
Page 199 and 200:
VII OSA • 10. JAGU • MAKSUSTAMI
Page 201 and 202:
Page 203 and 204:
Page 205 and 206:
Page 207 and 208:
Page 209 and 210:
Page 211 and 212:
Page 213 and 214:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 215 and 216:
VII OSA • 11. JAGU • MAJANDUS-
Page 217 and 218:
VII OSA • 12. JAGU • STATISTIKA
Page 219 and 220:
Page 221 and 222:
Page 223 and 224:
VII OSA • 13. JAGU • SOTSIAAL-
Page 225 and 226:
Page 227 and 228:
Page 229 and 230:
Page 231 and 232:
Page 233 and 234:
Page 235 and 236:
VII OSA • 14. JAGU • ENERGEETIK
Page 237 and 238:
Page 239 and 240:
Page 241 and 242:
Page 243 and 244:
Page 245 and 246:
Page 247 and 248:
Page 249 and 250:
Page 251 and 252:
VII OSA • 15. JAGU • TÖÖSTUSP
Page 253 and 254:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 255 and 256:
VII OSA • 16. JAGU • VÄIKE- JA
Page 257 and 258:
VII OSA • 17. JAGU • TEADUS JA
Page 259 and 260:
Page 261 and 262:
Page 263 and 264:
VII OSA • 18. JAGU • HARIDUS, K
Page 265 and 266:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 267 and 268:
VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 269 and 270: VII OSA • 19. JAGU • TELEKOMMUN
Page 271 and 272: VII OSA • 20. JAGU • KULTUUR JA
Page 277 and 278: VII OSA • 21. JAGU • REGIONAALP
Page 283 and 284: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 285 and 286: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 287 and 288: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND L
Page 289 and 290: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND E
Page 291 and 292: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 293 and 294: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND J
Page 295 and 296: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND t
Page 297 and 298: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND k
Page 299 and 300: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND o
Page 301 and 302: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND T
Page 303 and 304: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND O
Page 305 and 306: VII OSA • 22. JAGU • KESKKOND
Page 307 and 308: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 309 and 310: VII OSA • 23. JAGU • TARBIJA- J
Page 311 and 312: VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 319: VII OSA • 24. JAGU • KOOSTÖÖ
Page 331 and 332: VII OSA • 25. JAGU • TOLLILIIT
Page 339 and 340: VII OSA • 26. JAGU • VÄLISSUHT
Page 353 and 354: VII OSA • 27. JAGU • ÜHINE VÄ
Page 365 and 366: VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 371 and 372:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 373 and 374:
VII OSA • 28. JAGU • FINANTSKON
Page 375 and 376:
VII OSA • 29. JAGU • FINANTS- J
Page 377 and 378:
Page 379 and 380:
Page 381 and 382:
Page 383 and 384:
Page 385 and 386:
Page 387 and 388:
Page 389 and 390:
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSI
Page 391 and 392:
Page 393 and 394:
Page 395 and 396:
Page 397 and 398:
Page 399 and 400:
Page 401 and 402:
Page 403 and 404:
Page 405 and 406:
Page 407 and 408:
Page 409 and 410:
Page 411 and 412:
Page 413 and 414:
Page 415 and 416:
Page 417 and 418:
Page 419 and 420:
VII OSA • 31. JAGU • MUUD KÜSI
Page 421 and 422:
Page 423:
Page 427 and 428:
VIII OSA • KULUD JA EELDATAVAD TU
Page 429 and 430:
Page 431:
Page 435:
IX OSA • SOTSIOLOOGILISED UURINGU
Page 439 and 440:
X OSA • EELNÕU VASTAVUS EESTI SE
Page 441 and 442:
Page 443:
show all

Seletuskiri - Välisministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?