Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Seletuskiri - Välisministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
VII OSA • 30. JAGU • INSTITUTSIOONID<br />
1989. aastal loodi Euroopa Kohtu juurde esimese astme kohus. Esimese astme kohtu loomise<br />
peapõhjus oli vähendada Euroopa Kohtu töökoormust ja sellega kiirendada kohtumenetlust.<br />
Esimese astme kohtu pädevust laiendati oluliselt Nice’i lepinguga. Esimese astme kohus<br />
koosneb ühest kohtunikust igast liikmesriigist. Ühinemisakti artikli 13 lõikes 2 sätestatakse,<br />
et esimese astme kohus koosneb 25 kohtunikust. Artikli 46 kohaselt nimetatakse uute riikide<br />
liitumisel esimese astme kohtusse kümme kohtunikku. Neist loosiga valitud viie kohtuniku<br />
ametiaeg lõpeb 31. augustil 2004 ja ülejäänutel 31. augustil 2007.<br />
Kohtujuristid on kohtu kui institutsiooni liikmed, kes ei osale nõupidamistel ega hääletamistel.<br />
Kohtujuristid vaatavad kohtuasju läbi, võtavad kohtuasja lahendamise käigus sõltumatu<br />
seisukoha ning esitavad kohtule enne otsuse langetamist oma arvamuse koos soovitustega.<br />
Eesti nimetab liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast liitumist ühe kohtuniku<br />
Euroopa Kohtusse ning vähemalt ühe kohtuniku esimese astme kohtusse. Eesti integreeritakse<br />
kohtujuristide määramise rotatsioonisüsteemi. Kohtukolleegiumide asutamise korral otsustab<br />
nõukogu nende koosseisu ning liikmete määramise Eestist ja teistest uutest liikmesriikidest.<br />
Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide määramise kokkuleppe<br />
kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Ametikohtade täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.<br />
Kontrollikoda<br />
Euroopa Kontrollikoda on EÜ asutamislepingu artikli 7 ja ELi lepingu artikli 5 kohaselt üks<br />
ELi viiest institutsioonist. Kontrollikoda asub Luxembourg’is.<br />
Kontrollikoja tegevuse õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artiklid 246–248 ning<br />
EURATOMi asutamislepingu asjakohased sätted.<br />
Kontrollikoda kontrollib ühenduse kõigi tulude ja kulude raamatupidamisaruandeid ning<br />
ühenduse loodud asutuste aruandeid niivõrd, kuivõrd asjakohane asutamisakt sellist kontrolli<br />
ei välista.<br />
Igal aastal teeb kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse (Statement of<br />
Assurance), mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ning nende aluseks olevate<br />
tehingute seaduslikkust ja nõuetekohasust; avaldus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.<br />
Kontrollikoda võib avaldusele lisada hinnangu ühenduse suuremate tegevusvaldkondade kohta.<br />
Kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ja kõik kulutused tehtud seaduslikult ja<br />
eeskirjade kohaselt ning kas finantshaldus on olnud usaldusväärne ning avalikustab eeskirjade<br />
eiramise juhud.<br />
Kontrollikoja auditid põhinevad dokumentidel, mida vajaduse korral kontrollitakse ühenduse<br />
muudes institutsioonides ning liikmesriikides kohapeal, sealhulgas ühenduselt raha saava<br />
füüsilise või juriidilise isiku juures. Liikmesriigis auditeeritakse usalduslikus koostöös riigi<br />
kõrgeima kontrolliasutusega, säilitades samal ajal mõlema sõltumatuse. Riigikontroll teatab<br />
kontrollikojale, kas ta kavatseb viimase auditeerimisest osa võtta. Kontrollikojale kindlustatakse<br />
auditeerimiseks vajalik teave.<br />
Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aastaaruande, mis saadetakse ühenduse<br />
teistele institutsioonidele ning avaldatakse koos institutsioonide vastustega kontrollikoja<br />
märkustele Euroopa Liidu Teatajas. Kontrollikoda võib esitada eriaruandeid konkreetsetes<br />
küsimustes ja anda ühenduse mõne teise institutsiooni taotlusel arvamusi.<br />
401
Change language