Seletuskiri - Välisministeerium

I OSA • 1. JAGU • LIITUMISLÄBIRÄÄKIMISTE ÜLEVAADE
Esimese sõelumisringi tulemuste põhjal koostas Eesti kõikides peatükkides (välja arvatud
institutsioonid ja muud teemad) lähteseisukohad, mis esitati liitumiskonverentsile. Eesti
läbirääkimisdelegatsiooni koostatud Eesti seisukohtade ettepanekud esitati kinnitamiseks
Vabariigi Valitsusele, eelnevalt tutvustati neid nii kirjalikult kui ka suuliselt Riigikogu Euroopa
asjade komisjonile. Põllumajandusküsimusi tutvustati lisaks sellele ka maaelukomisjonile
ning finantsküsimusi rahanduskomisjonile.
Vastuseks Eesti seisukohale esitas EL ühisseisukoha (common position), millele järgnesid
kahepoolsed läbirääkimised. Esimesel asejuhtide tasemel peetud liitumiskonverentsil 24.
aprillil 1998 lepiti kokku, et eri peatükkide seisukohti ja läbirääkimisi omavahel ei seota ning
et üksikute valdkondade ja peatükkide vahekokkulepped ei ole lõplikud enne, kui kokkulepped
on saavutatud kõikides valdkondades.
Tehniliste küsimuste selgitamiseks ja lahendamiseks pidasid konsultatsioone Euroopa Komisjon
ja Eesti eksperdid. Sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest võis EL paluda Eestilt mitmete
üksikküsimuste kohta lisateavet, mille Eesti esitas sisust lähtudes kas tehnilise informatsioonina
või seisukoha täiendusena (addendum). Selle tulemusena korrigeeris EL omakorda
vajadust mööda ühisseisukohta.
Läbirääkimisdelegatsioonide juhid ja asejuhid kinnitasid peatükkides saavutatud kokkulepped
liitumiskonverentsidel. Liitumiskonverentsi kohtumistel osalesid Eesti ja ELi delegatsioonid.
ELi 15 liikmesriiki esindas eesistujariik, kohtumisel osales ka komisjoni esindaja. Üldjuhul peeti
üks kord poolaastas liitumiskonverentsi delegatsiooni juhtide kohtumised ning vajaduse järgi,
enamasti kaks korda poolaastas asejuhtide kohtumised. Lõplik kokkulepe kõikides liitumisläbirääkimiste
küsimustes saavutati 13. detsembril 2002. aastal Kopenhaageni Ülemkogul. Viie
aasta jooksul peeti kokku 37 liitumiskonverentsi kohtumist, neist 13 välisministrite ja 24 asejuhtide
tasemel.
Ühinemislepingus kajastuvad läbirääkimistulemused on kokkuvõtvalt järgmised. Eesti on
valmis rakendama ELi õigustikku täies mahus liitumisest alates ega vaja üleminekumeetmeid
konkurentsipoliitika, majandus- ja rahaliidu, statistika, sotsiaal- ja tööpoliitika, tööstuspoliitika,
väike- ja keskmise suurusega ettevõtete, teaduse ja teadusuuringute, hariduse, kutseõppe
ja noorsoo, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia, kultuuri ja audiovisuaalpoliitika,
regionaalpoliitika ja struktuurivahendite koordineerimise, tarbija- ja tervisekaitse, justiits- ja
siseküsimuste, tolliliidu, välissuhete, ühise välis- ja julgeolekupoliitika, finantskontrolli,
finants- ja eelarvesätete, institutsioonide ning muude teemade peatükkides. Majandus- ja
rahaliidu peatükis käsitletud ühisrahaga liitumine ning justiits- ja siseküsimuste peatükis läbi
räägitud ühinemine Schengeni acquis’ga ei toimu alates ELiga ühinemisest, vaid hiljem, liitumiseks
vajalike tingimuste täitmise järel.
Üleminekuperioodid ja acquis’ rakendamise erandid lepiti kokku järgmistes peatükkides:
kaupade vaba liikumine – kala ja kalatoodete dioksiinisisalduse piirnormide suhtes;
isikute vaba liikumine – tööjõu vaba liikumise, kolmandates riikides väljastatud diplomite
ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise
suhtes;
teenuste vaba liikumine – hoiuste tagamise ja investeerimishüvituse suhtes;
kapitali vaba liikumine – kapitali vaba liikumise piirangute kehtestamise peatumiskuupäeva
ning ELi liikmesriikide kodanike ja äriühingute poolt põllumajandusmaa ja
metsa omandamise suhtes;
17